| Kaitsealune ala | Hino maastikukaitseala (KLO1000171) |
| Nimi | Hino järv |
| Asukohakirjeldus | Võrumaa. Misso vald. Missost 1,5 km lõuna pool, Misso-Rammuka tee ääres. |
| Kaitse | On looduskaitse all üksikobjektina alates 30. III 1962.a. (Võru raj. TSN TK otsus nr. 33). 1985.a. kaitseala pindalaga 534 ha. Hino järv on võetud looduskaitse alla haruldaste liikide esinemise ja maastikulise ilu tõttu. |
| Kirjandus | Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 122-123.
Kink, H. jt. 1978. Melioratiiv-hüdrogeoloogilised tingimused ja põhjavee kaitstus Võru rajoonis. Aruanne. Käsikiri TTÜ Geoloogia Instituudis. 138 lk.
Ploom, E., Veri, K. 1980. Võru rajoon. Siin ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 69-70.
Võrumaa metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitse objektid. 1983. Tallinn. Käsikiri, lk. 47-49.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 108.
|
| Iseloomustus | Järv Haanja kõrgustiku lõunanõlval. Misso ümbruse sandurite ja mõhnastike maastikus. Järve nõgu on glatsiaalse tekkega. Järve kaldad ja põhi on liivased. Looduslikult on järv väga ilus. Hino järve pindala on 211 ha, absoluutkõrgus 179,9 m. Haanja kõrgustiku suurim ja saarterikkaim (7 saart) järv. Möödunud sajandil alandati järve veetaset umbes 2 m. Selle tagajärjel eraldus järve idaotsast Mustjärv ja moodustusid sared. Lähtejärv, mida toidavad põhjaallikad. Väljavool Kivikraavi kaudu läbi Mustjärve Pedetsi jõkke. Suurim sügavus 10,4 m. Eutrofeerunud vähetoiteline järv, kaldad pilliroogu täis kasvanud. Vesi on aluseline (pH - 7,1-8,6), mineraalaineid keskmiselt. Vesi pärineb pinnakattest. Varem juhiti järve sigala reovett, mis soodustas eutrofeerumist. Kauneid vaateid segab lepavõsa. Haruldaste liikide elupaigana on järv väärtuslik teaduse seisukohalt. Järv on reostuse suhtes väga tundlik.
Idakaldal Siksäla küla kohal asub 9-13. sajandist pärinev latgallipäraste leidudega kalme.
Hino ja Mustjärve vahel on Kalmetmägi, endise kabeli ja surnuaia asukoht. Kalmistule maeti veel 300 a. tagasi.
Rahvapärimuste järgi on kiriku torn veerenud järve - kell heliseb veel praegugi. Oigamisega ennustanud järv sõda.
|
| Koostanud | H. Kink
E. Andresmaa
|
| Seisund | Rahuldav, eutrofeerub. Reovett järve mitte juhtida - on looduslikult väga tundlik. |
| Tähtsus | Maastikuline, veekaitseline, rahvapärimustega seotud. Teaduse seisukohalt pakub huvi järve arengulugu (inimtekkelised saared). Hino järv on haruldaste liikide elupaigaks. Inimtegevuse suhtes väga tundlik. |
| Uuritus | Mäemets - 1970.a.;
Kink jt. - 1978;
Metsakorralduskeskus - 1986;
Andresmaa, Kõiv -1998. - revisjoniülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Järv |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |