Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Undva e. Tõrvasoo pank | ||
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) | ||
| Kaitsealune ala | Tagamõisa hoiuala (KLO2000332) | ||
| Asukohakirjeldus | Saaremaa, Kihelkonna vald. Tagamõisa poolsaare põhjatipus | ||
| Iseloomustus | Panga pikkus ca 350 m, kõrgus 2,5 m. Paljanduvad Jaani lademe Ninase ja Mustjala Kihistiku kivimid. Läbilõike iseloomustus kõrgema panga nukilt ülalt alla: 0,00-0,50 pinnakate 0,50-2,00 hall paksukihiline jämedetriitne Ninase kihistiku lubjakivi, põhimass mikrokristalliline. Kohati esi- neb rohekaid savikaid läätsi ja vahekihikesi ning üksikuid kuni 5 cm paksusi ja 1 m pikkusi organis- mide jämedatest fragmentidest (peamiselt krinoiidid) koosnevaid purdseid läätsi. Fossiilidest lisaks mai- nituile on veel sammalloomi, brahhiopoode ja üksi- kuid rugoose. 2,00-2,5O+ Rohekas sinakashall Mustjala kihistiku mergel. Selle korapleksi ülemises osas esineb halli kõvema lubjaki- vi mugulaid ja vahekihte. Merglis on rohkesti fos- siile: brahhiopoode, krinoiide, samnalloomi. Idapoole liikudes ca 50 m, on panga ülemises osas ca 45 cm kõr- gune ja 1,50 m laiune Iäätsjas bioherm, mille ehituses valdavad mitmesugused sammalloomad (sfäärilised, koorikjad, okslikud jne.). Organismide vahele on settinud savikas lubimuda kuni mergel. | ||
| Tähtsus | Maastikuline, rekreatiivne, kultuurilooline, teaduslik. Jaani lademe läänepoolseim paljand. Jaani lademe Mustjala ja Ninase kihistike piirpaljand. Siin on võimalik uurida riffide arengu algstaadiume. Undva nimega on seotud üks Suure Tõllu muistendeid. | ||
| Seisund | Hea | ||
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Väärib säilitamist. Lubada geoloogilisi uuringuid, piiratud turismi ja reguleeritud karjatamist. Keelata panga risustamine, rikkumine kaevandamine, ehitustegevus. Märkus: Tänapäeval jääb Tagamõisa hoiuala koosseisu. | ||
| Kirjandus | aaloe, Miidel, 1967, lk 65 Kaljo (toim), 1970 lk 245, 251. | ||
| Koostanud | T.Märss E.Jürgenson | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Saare maakond, Saaremaa vald, Undva küla | ||