1979 .
Akt nr. 160
160
LOODUSKAITSEALADE EDASISE VÄLJAARENDAMISE KOHTA
ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a.
määrus nr. 497
(ENSV Teataja 1979, nr.43, art.521.)
Eesti NSV looduskaitsealade väljaarendamiseks ning
teaduslikku, esteetilist ja puhkemajanduslikku väärtust
omavate
maastike kaitseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu m ä
ä r a b:
1. Nõustuda ENSV Põllumajandusministeeriumi, ENSV
Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi ning Võru
ja
Valga rajooni täitevkomitee ettepanekuga ning moodustada
Haanja maastikukaitseala pindalaga 9,2 tuh. hektarit,
Karula maastikukaitseala pindalaga 10,3 tuh. hektarit,
Otepää maastikukaitseala pindalaga 23,0 tuh. hektarit
ja
Paganamaa maastikukaitseala pindalaga 1,1 tuh. hektarit.
2. Kinnitada:
1) käesoleva määruse punktis 1 loetletud
maastikukaitsealade maa kasutamise põhitingimused vastavalt
lisale nr. 1
ning piirid vastavalt juurdelisatud skeemidele;
2) Nigula ja Viidumae riikliku looduskaitseala ning nende
kaitsetsoonide maakasutamise põhitingimused vastavalt
lisadele nr. 2 ja 3 ning piirid vastavalt juurdelisatud
skeemidele;
3) Kaali meteoriidikraatrite geoloogilise kaitseala
maakasutamise põhitingimused vastavalt lisale nr. 4 ja
piirid vastavalt
juurdelisatud skeemile;
4) Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogilise kaitseala
maakasutamise põhitingimused vastavalt lisale nr 5 ja
piirid
vastavalt juurdelisatud skeemile;
5) juurdelisatud Nigula Riikliku Looduskaitseala ja Viidumae
Riikliku Looduskaitseala põhimäärus.
3. Käesoleva määruse punktides 1 ja 2 nimetatud
kaitsealade haldamine ja väljaarendamine panna ENSV
Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile ja vastavate
rajoonide täitevkomiteedele ENSV
Põllumajandusministeeriumil osutada kaasabi kaitsealade
väljaarendamisel ja kaitsereziimist kinnipidamisel.
4. -6. (Välja jäetud kui ajutise iseloomuga. )
7. (Välja jäetud kui varem väljaantud akte
tühistav.)
Lisa nr. 1 1979
Eesti NSV Ministrite Nõukogu Art nr. 160
24. septembri 1979. a. määruse nr. 497
juurde
MAAKASUTAMISE PõHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL
KAITSEALADE ALLA VALGA JA VõRU RAJOONIS
____________________________________________________________________________
Objekti nimetus Maakasutajate nimetused, Maakasutamise
põhitingimused
ja kelle maal kaitsealad
suurus (ha) paiknevad ja selle maa
suurus
____________________________________________________________________________
1 2 3
____________________________________________________________________________
1. Haanja maas- 1. Munamäe sohvoos - 1. Maa arvata
kaitsealade alla
tikukaitseala 4086 ha põhimaakasututajate maast maha-
- 9163 ha arvamiseta.
2. Rõuge sohvoos - 2. Majanditel on õigus ja
nad
2683 ha on kohustatud:
3. Võru Metsamajand - 1) kasutama haritavat maad
põl-
2311 ha lumajanduskultuuride kasvatami-
4. Majandite piires asu- seks ning harima ja väetama
vad teised maakasutajad maad vastavalt agrotehnilistele
kokku-83 ha eeskirjadele ja keskkonnakaitse
2.Karula maas- 1.Sverdlovi-nim. kolhoos nõuetele.
tikukaitseala- 2795 ha 2)niitma heina ja karjatama
10318 ha 2.Karula sovhoos-1443 ha loomi looduslikul rohumaal
ning
3.Valgamaa Metsamajand- rakendama abinõud rohumaade
3527 ha hooldamiseks nende võsastumise
4.Võru Metsamajand- ärahoidmiseks.
2522 ha 3. Majanditel on õigus:
5.Majandite piires asuvad 1)teha maaparandust ja kultuur-
teised maakasutajad kokku- tehnilisi töid vastavalt
maaka-
31 ha sutamise perspektiivprojektile
3.Otepää maas- 1.Otepää sovhoos-3917 ha ja
maaparanduse perspektiiv-
tikukaitseala 2.Sovhoos "Kommunist"- skeemile,
-23031 ha 5722 ha 2)püstitada ehitisi maakasuta-
3.Keeni sovhoos-1926 ha mise perspektiivprojektiga
4.Puka sovhoos-1614 ha ettenähtud asukohtades.
5.Hellenurme kolhoos- 4. Kaitsealadel on lubatud uute
3113 ha teede rajamine ja olemasolevate
6.TRu Kääriku õppespor- teede
rekonstrueerimine vasta-
dibaas-194 ha valt teede rajamise ja rekonst-
7.Valgamaa Metsamajand- rueerimise skeemile.
739 ha 5. Metsade majandamine toimub
8.Elva Metsamajand- lähtdes kasvukohatingimustest
5495 ha ja arvestades maastikukujunduse
9.Majandite piires asuvad põhinõudeid.
teised maakasutajad kokku 6. Maakasutajatel on õigus
maa
-311 ha kasutamiseks kooskõlas kehtiva
4.Paganamaa 1.Varstu sovhoos-546 ha seadusandlusega, täites
maasti-
maastikukaitse- 2.Ruusmäe sovhoos-18 ha kukaitsealade
kaitse korralda-
ala - 1107 ha 3.Võru metsamajand mise eeskirjadest
tulenevaid
- 543 ha nõudeid.
Lisa 2
KINNITATUD
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
24. septembri 1979. a.
määrusega nr. 497
Nigula Riikliku Looduskaitseala
p õ h i m ä ä r u s
1. Nigula Riiklik Looduskaitseala on asutatud Eesti NSV
Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega
nr. 242
(ENSV Teataja 1957, nr. 14, art. 125). Nigula Riikliku
Looduskaitseala pindala on 2771 ha, teda ümbritseb 2150 ha
suurune kaitsetsoon.
2. Nigula Riikliku Looduskaitseala põhiülesanded
on:
1) säilitada raba ja metsa looduslikke komplekse;
2) organiseerida looduskaitseala ükoloogiliste
süsteemide uurimist, kaasates sellele tööle vastava
profiiliga
teadusasutusi ja olles baasiks pikaajaliste teaduslike vaatluste
korraldamisel;
3) teha looduskaitsealast propagandat ja selgitustööd
elanikkonna hulgas;
4) täita muid ülesandeid, mis on seotud
looduskaitseala väljaarendamise ja kaitsega.
3. Looduskaitseala kaitsetsooni ülesanne on tagada
looduskaitsealal toimuvate looduslike protsesside
häireteta
kulg.
4. Looduskaitsealal on keelatud selline majanduslik tegevus, mis
rikub ala looduslike protsesside kulgu ja mis pole
seotud looduskaitseala tegevusega, sealhulgas:
1) uute tootmishoonete, teede, elektri- ja sideliinide ning
teiste objektide ehitamine;
2) maavarade kaevandamine, metsa pea- ja vahekasutusraie, metsa
kõrvalkasutus, maaparandus ning kalapüük;
3) loodusobjektide kahjustamine ning vee ja pinnase
saastamine;
4) inimeste viibimine looduskaitsealal väljaspool
tähistatud radu, telkide püstitamine ning lõkete
tegemine.
5. Jahipidamine, lindude ja imetajate hävitamine,
vigastamine, püüdmine või hirmutamine, pesade
lõhkumine ning
linnumunade korjamine looduskaitsealal ja tema kaitsetsoonis on
keelatud, välja arvatud lindude püüdmine ja
linnumunade kogumine teaduslikel eesmärkidel ning
jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks.
6. Looduskaitseala kaitsetsoonis on keelatud tööd, mis
oluliselt mõjutavad looduskaitseala looduslikke
tingimusi,
sealhulgas mineraalväetiste ja mürkkemikaalide
külv lennukitelt. Maaparandustööde tegemine ja
lageraied on lubatud
koosk lastatult ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeeriumiga.
7. Looduskaitseala väljaarendamist organiseerib ja
kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium,
kes kehtestatud korras:
1) määrab ametisse looduskaitseala direktori;
2) koosk lastab looduskaitseala käsitlevad teadusliku
uurimistöö programmid;
3) annab välja erilube looduskaitsealal imetaja- ja
linnuliikide arvulise või soolise vahekorra reguleerimiseks
ning
nende püüdmiseks teaduslikel eesmärkidel;
4) koosk lastab looduskaitseala ja tema kaitsetsooni
käsitlevate tööde projektid;
5) annab välja käskkirju ja juhendeid looduskaitseala
reziimi kindlustamiseks, teadusliku uurimistöö
korraldamiseks
ja loodusvarade otstarbekaks kasutamiseks ja kaitseks.
8. Nigula Riikliku Looduskaitseala tegevust juhib direktor
koostöös Pärnu Rajooni Täitevkomitee ja
kohaliku
metsamajandusorganiga vastavalt käesolevale
põhimäärusele ja kehtivale seadusandlusele.
9. Nigula Riikliku Looduskaitseala direktor:
1) organiseerib looduskaitseala plaanilist väljaarendamist
ja looduskaitsealal tehtavat teaduslikku uurimistööd;
2) tagab looduskaitseala kaitsereziimist kinnipidamise ja
looduskaitsealale pandud ülesannete täitmise;
3) vaatab läbi looduskaitseala ja tema kaitsetsooni
käsitlevad planeerimis- ja ehitusprojektid;
4) reguleerib looduskaitseala külastamist ning teadusliku
materjali kogumist;
5) peatab tegevuse, mille tagajärjel rikutakse
käesoleva põhimääruse või teiste
normatiivaktidega kehtestatud
korda looduskaitsealal või kaitsetsoonis, informeerides
sellest ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi ja
vajaduse korral ka eeskirju rikkunud ettevõtte,
organisatsiooni või asutuse kõrgemalseisvat organit
lõpliku otsuse
tegemiseks;
6) vormistab materjalid õiguserikkujate vastutusele
võtmiseks seadusandluses ettenähtud korras;
7) nõuab õiguserikkujatelt seadusandluses
ettenähtud korras looduskaitsealale tekitatud kahju
materiaalset
hüvitamist või tekitatud kahjulike tagajärgede
likvideerimist.
10. Looduskaitseala valvet korraldavad looduskaitseala ja
metsavalve töötajad, kellel on
teenistusülesannete
täitmisel õigus nõuda looduskaitseala korda
rikkunud külastajate lahkumist looduskaitseala
territooriumilt, koostada
kodanikele ja ametiisikutele korra rikkumise kohta protokolle
(akte) või teha täitmiseks kohustuslikke
ettekirjutusi.
Lisa 3
KINNITATUD
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
24. septembri 1979. a. määrusega
nr. 497
Viidumäe Riikliku Looduskaitseala
põhimäärus
1.Viidumäe Riiklik Looduskaitseala on asutatud Eesti NSV
Ministrite Nõukogu 11.juuli 1957. a. määrusega nr.
242
(ENSV Teataja 1957, nr. 14. art. 125). Viidumäe Riikliku
Looduskaitseala pindala on 1194 ha, teda piirab idaservas
679 ha suurune kaitsetsoon.
2. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala ülesanne on
haruldaste taimeliikide ja taimekoosluste esinemisala
säilitamine ning
selle igakülgne uurimine, kaasates sellele tööle
vastava profiiliga teadusasutusi ja olles baasiks pikaajaliste
teaduslike
vaatluste korraldamisel, samuti looduskaitseala propaganda ja
selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas.
3. Looduskaitseala kaitsetsooni ülesanne on tagada
looduskaitsealal toimuvate looduslike protsesside häireteta
kulg.
4. Looduskaitsealal on keelatud selline majanduslik tegevus, mis
rikub ala looduslike protsesside kulgu ja mis pole
seotud looduskaitseala tegevusega sealhulgas:
1 ) uute tootmishoonete, teede, elektri- ja sideliinide ning
teiste objektide ehitamine;
2) maaparandustööd, maavarade kaevandamine,
pinnavormide rikkumine ning vee ja pinnase saastamine;
3) vaigutustööd ja lageraied. Nimetatud keeld kehtib
ka looduskaitseala kaitsetsoonis;
4) mootorsõidukite liikumine ja parkimine väljaspool
üdkasutatavaid teid ning selleks ettenähtud kohti,
välja arvatud
majanduslike tööde ja
järelevalveülesannetega seotud mootorsõidukid;
5) inimeste viibimine looduskaitseala juhataja loata. See keeld
ei laiene kohalikele elanikele;
6) massiürituste korraldamine;
7) taimede kollektsioneerimine ilma looduskaitseala juhataja
loata;
8) telkide püstitamine ja lõkete tegemine;
9) jahipidamine, välja arvatud imetajate arvukuse
reguleerimine taimekoosluste säilitamiseks kooskõlas
kehtiva
seadusandlusega.
5. Looduskaitsealal asuvate teede, ehitiste, elektri- ja
sideliinide ning teiste objektide rekonstrueerimine kuulub
kooskõlastamisele ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeeriumiga.
6. Looduskaitseala ja kaitsetsooni metsi hooldatakse kinnitatud
majanduskava alusel. Karja ja heinamaade kasutamine
toimub kooskõlastatult looduskaitse juhatajaga.
7. Looduskaitseala kaitsetsoois on keelatud tööd, mis
oluliselt mõjutavad looduskaitseala looduslikke
tingimusi,
sealhulgas mineraalväetiste ja mürkkemikaalide
külv lennukitelt. Maaparandustööde tegemine ja
lageraied on lubatud
kooskõlastatult ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeeriumiga.
8. Looduskaitseala väljaarendamist organiseerib ja
kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium,
kes
kehtestatud korras:
1) määrab ametisse looduskaitseala juhataja;
2) vaatab läbi ja kinnitab looduskaitseala teadusliku
uurimistöö programmi ja väljakujundamise
projektid.
3) annab välja erilube looduskaitsalal imetajate arvukuse
reguleerimiseks.
4) kooskõlastab looduskaitseala ja tema kaitsetsooni
käsitlevate tööde projektid.
5) annab välja käsikirju ja juhendeid looduskaitseala
reziimi kindlustamiseks, teadusliku uurimistöö
korraldamiseks ja
loodusvarade otstarbekaks kasutamiseks ja kaitseks.
9. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala tegevust juhib
looduskaitseala juhataja koostöös Kingissepa Rajooni
Täitevkomitee ja kohaliku metsamajandusorganiga vastavalt
kehtivale seadusandlusele ja käesolevale
põhimääruusele.
10. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala juhataja:
1) organiseerib looduskaitseala plaanipärast
väljaarendamist ja looduskaitsealal tehtavat teaduslikku
uurimistööd;
2) tagab looduskaitseala haruldaste taimeliikide ja koosluste
säilitamise, kaitsereziimist kinnipidamise ja
looduskaitsealale pandud ülesannete täitmise;
3) vaatab läbi looduskaitseala ja tema kaitsetsooni
käsitlevad planeerimis ja ehitusprojektid;
4) reguleerib looduskaitseala külastamist ning teadusliku
materjali kogumist.
5) peatab tegevuse, mille tagajärjel rikutakse
käesoleva põhimääruse või teiste
normatiivaktidega kehtestatud korda
looduskaitsealal või kaitsetsoonis, informeerides sellest
ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi ja
vajaduse korral ka eeskirju rikkunud ettevõtte,
organisatsiooni või asutuse kõrgemalseisvat organit
lõpliku otsuse
tegemiseks;
6) nõuab õiguserikkujatelt seadusandluses
ettenähtud korras looduskaitsealale tekitatud kahju
materjaalset hüvitamist
või tekitatud kahjulike tagajärgede
likvideerimist;
7) vormistab materjalid õiguserikkujate vastutusele
võtmiseks seadusandluses ettenähtud korras.
11. Looduskaitseala valvet korraldavad looduskaitseala ja
metsavalve töötajad, kellel on teenistusülesannete
täitmisel
õigus nõuda looduskaitseala korda rikkunud
külastajate lahkumist looduskaitseala territooriumilt,
koostada kodanikele
ja ametiisikutele korra rikkumise kohta protokolle (akte) ja
teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.
Lisa nr. 2
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
24.septembri 1979.a. määrus nr.497 juurde
MAAKASUTAMISE PÕHITINGIMUSED MAA KASUTAMISEKS ANDMISEL
RIIKLIKEKS
LOODUSKAITSEALADEKS PÄRNU JA KINGISSEPA RAJOONIS
____________________________________________________________________________
Kellele antakse maa Maakasu- Maakasutajate nimetu- Maa
kasutamiseks
kasutamiseks, objekti tamise sed, kellelt maa ära andmise
põhitingi-
nimetus, milliseks tähtaeg võetakse, selle maa
mused
otstarbeks ja suuru- suurus ja kategooria
ses (ha)
____________________________________________________________________________
1.ENSV Metsamajanduse täht- 1.Kilingi-Nõmme
Näidis- 1.Maakasutajad on
Ministeeriumi Kilingi- ajata metsamajand-2771 ha, kohustatud
järgima
Nõmme Näidismetsama- sealhulgas 707 ha I riiklike
looduskait-
jandile Nigula Riik- grupi metsa. sealade
põhimäärus-
liku Looduskaitseala test tulenevaid nõu-
alla-2771 ha deid.
2.ENSV Metsamajanduse täht- 1.Saaremaa Metsamajand 2.Maa
ära võtta kol-
Ministeeriumi Saare- ajata -1038 ha, sealhulgas hoosi
"Kommunism"
maa Metsamajandile 603 ha Viidumäe Riikli- maadest
mahaarvami-
Viidumäe Riikliku ku Looduskaitseala ole- sega,
sealhulgas
Looduskaitseala masolev maa-ala. jätta 6,9 ha rohu-
alla - 1194 ha 2.Kolhoos "Kommunism" maad kolhoosile pi-
-156 ha, sealhulgas 0,8 kaajaliseks kasuta-
ha põldu, 9 ha paranda- miseks tähtajaga
tud rohumaad ja 21,7 ha 10 aastat.
looduslikku rohumaad.
Lisa 3
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
24.septembri 1979.a. määruse nr.497 juurde
MAAKASUTAMISE PõHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL RIIKLIKE
LOODUSKAITSEALADE
KAITSETSOONIDEKS PÄRNU JA KINGISSEPA RAJOONIS
____________________________________________________________________________
Objekti nimetus Maakasutajate nime- Maakasutamise
põhitingimused
ja suurus (ha) tused, kelle maal
kaitsealad paik-
nevad ja selle maa
suurus
____________________________________________________________________________
1.Nigula Riik- 1.Tali sovhoos- 1. Maa arvata riiklike
looduskaitse-
lik Loodus- -641 ha alade kaitsetsoonide alla
põhimaaka-
kaitseala kait- 2.Massiaru kolhoos- sutajate maast
mahaarvamiseta.
setsoon- -758 ha 2. Majanditel on õigus ja nad on ko-
- 2150 ha 3.Kilingi-Nõmme hustatud:
Näidismetsamajand- 1)kasutama haritavat maad
põllumajan-
-751 ha duskultuuride kasvatamiseks ning ha-
2.Viidumäe Saaremaa Metsama- rima ja väetama maad
vastavalt agro-
Riiklik Loo- jand-679 ha tehnilistele eeskirjadele ja kesk-
duskaitseala konnakaitse nõuetele,
kaitsetsoon- 2)niitma heina ja karjatama loomi
679 ha. looduslikul rohumaal ning rakendama
abinõud rohumaade hooldamiseks nende
võsastumise ärahoidmiseks.
3. Majanditel on õigus:
1)teha maaparandust ja kultuurtehni-
lisi töid vastavalt maakasutamise
perspektiivprojektile ja maaparanduse
perspektiivskeemile,
2)püstitada ehitisi maakasutamise
perspektiivprojektiga ettenähtud asu-
kohtades.
4. Looduskaitsealade kaitsetsoonides
on lubatud teede rajamine ja olemas-
olevate teede rekonstrueerimine vas-
tavalt teede rajamise ja rekonstru-
eerimise skeemile.
5. Metsade majandamine toimub lähtu-
des kasvukohatingimustest ja arvesta-
des maastikukujunduse põhinõudeid.
6. Maakasutajatel on õigus maa kasu-
tamiseks kooskõlas kehtiva seadus-
andlusega, täites riiklike loodus-
kaitsealade põhimäärustest tulenevaid
nõudeid.
Lisa nr.4
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
24.septembri 1979.a.497 juurde
MAAKASUTAMISE PõHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL
KAITSEALADE
ALLA KINGISSEPA RAJOON
____________________________________________________________________________
Objekti Maakasutajate nime- Maakasutamise
põhitingimused
nimetus ja tused, kelle maal
suurus (ha) kaitsealad paiknevad
ja selle maa suurus
____________________________________________________________________________
Kaali meteo- 1.Kõljala sovhoos- 1. Maa arvata kaitseala
alla põhimaaka-
riidikraatrite -44 ha sutajate maast mahaarvamiseta.
geoloogiline 2.Kaali 8-kl.Kool 2. Majanditel on õigus ja
nad on kohus-
kaitseala- ja Kaali kauplus- tatud:
-50 ha -6 ha 1)kasutama haritavat maad põllumajandus-
kultuuride kasvatamiseks ning harima ja
väetama maad vastavalt agrotehnilistele
eeskirjadele ja keskkonnakaitse nõuetele
2)niitma heina ja karjatama loomi loo-
duslikul rohumaal ning rakendama abi-
nõud rohumaade hooldamiseks nende võsas-
tumise ärahoidmiseks.
3. Majanditel on õigus:
1)teha maaparandust ja kultuurtehnilisi
töid vastavalt maakasutamise perspek-
tiivprojektile ja maaparanduse perspek-
tiivskeemile,
2)püstitada ehitisi maakasutamise pers-
pektiivprojektiga ettenähtud asukohtades
4. Kaitsealal on lubatud uute teede ra-
jamine ja olemasolevate teede rekonst-
rueerimine vastavalt teede rajamise ja
rekonstrueerimise skeemile.
5. Metsade majandamine toimub lähtudes
kasvukohatingimustest ja arvestades
maastikukujunduse põhinõudeid.
6. Maakasutajatel on õigus maa kasutami-
seks kooskõlas kehtiva seadusandlusega,
täites kaitseala kaitse korraldamise
eeskirjadest tulenevaid nõudeid.
Lisa nr.5
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
24.september 1979.a. määrus nr.497 juurde
MAAKASUTAMISE PÕHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL
KAITSEALADE ALLA HAAPSALU RAJOONIS
____________________________________________________________________________
Objekti Maakasutajate nime- Maakasutamise
põhitingimused
nimetus tused, kelle maal
kaitsealad paikne-
vad ja selle maa
suurus
____________________________________________________________________________
Virtsu- 1.Läänemaa Metsa- 1. Maa arvata kaitseala alla
põhimaakasuta-
Laelatu- majand-656 ha jate maast mahaarvamiseta.
Puhtu 2.Karuse kolhoos- 2. Majanditel on õigus ja nad on
kohustatud:
botaanilis- -1316 ha 1)kasutama haritavat maad
põllumajanduskul-
-zooloogi- 3.Kalurikolhoos tuuride kasvatamiseks ning harima ja
väetama
line kaitse- "Lääne Kalur"- maad vastavalt
agrotehnilistele eeskirjadele
ala-3609 ha -26 ha ja keskkonnakaitse nõuetele,
4.Puhtu Ornito- 2)niitma heina ja karjatama loomi loodusli-
loogiajaam- kul rohumaal ning rakendama abinõud
rohumaa-
-63 ha de hooldamiseks nende võsastumise
ärahoidmi-
5.Mere akvatoo- seks.
-rium-1548 ha 3. Majanditel on õigus:
1)tehe maaparandust ja kultuurtehnilisi töid
vastavalt maakasutamise perspektiivprojekti-
le ja maaparanduse perspektiivskeemile,
2)püstitada ehitisi maakasutamise perspek-
tiivprojektiga ettenähtud asukohtades.
4. Kaitsealal on lubatud uute teede rajamine
ja olemasolevate teede rekonstrueerimine
vastavlt teede rajamise ja rekonstrueerimise
skeemile.
5. Metsade majandamine toimub lähtudes kas-
vukohatingimustest ja arvestades maastiku-
kujunduse põhinõudeid.
6. Maakasutajatel on õigus ma kasutamiseks
kooskõlas kehtiva seadusandlusega, täites
kaitseala kaitse korraldamise eeskirjadest
tulenevaid nõudeid.
|