RIIKLIKE MAASTIKULISTE, GEOLOOGILISTE,
BOTAANILIS-ZOOLOOGILISTE, BOTAANILISTE, JA
ORNITOLOOGILISTE KEELUALADE JA NENDE PIIRIDE
KINNITAMISEST
ENSV Ministrite Nõukogu määrus 6. aprillist
1959.a.nr.119
(ENSV T 1959, nr. 20, art.107)
1. Kinnitada riiklikud maastikulised, geoloogilised,
botaanilis-zooloogilised, botaanilised ja ornitoloogilised
keelualad ning nende piirid vastavalt lisadele nr. 1-26.
2. Teha ülesandeks Eesti NSV MinistriteNõukogu
juures asuvale Looduskaitse Valistusele kinnitada punktis nr. 1
nimetatud keelualade kaitse korraldamise eeskirjad
kooskõlastatult Eesti NSV Põllumajanduse
Ministeeriumi ja Eesti
NSV Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komiteega, võttes
aluseks Eesti NSV ulemnõukogu 1957.a. 7. juuni
seaduse
"Eesti NSV looduse kaitsest" ja Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 1957.a. 11. juuli määruse nr. 242
"Abinõudest
looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s".
3. Kohustada Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvat
Looduskaitse Valitsust ja rajoonide töörahva
saadikute
nõukogude täitevkomiteesid tähistama riikliku
kaitse alla võetud keelualad 25. maiks 1959.a. ja
kindlustama nende
kaitset.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
esimees A. Müürisepp
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
Tallinn, Toompea, 6. aprillil 1959. Nr. 119.
Lisa nr. 1
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Ahja jõe ürgorg"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Ahja jõe ürgorg" asub
Põlva rajoonis Vastse-Kuuste ja Põlva
külanõukogu
territooriumil. Ala levib piki Ahja jõge 18 km pikkuselt
alates Koorvere maanteesillast kuni Valgesoo veski paisuni,
laiusega kummalegi poole jõge ja Saesaare paisjärve
veepiirini 300 m.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 2
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Pirita jõe org"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Pirita jõe org" paikneb
Tallinna linna ja Harju rajooni Lagedi ning Viimsi
külanõukogu
territooriumil. Ala levib piki Pirita jõe orgu Tallinn -
Maardu põhjapoolsemast raudteest kuni Piritasillani
laiusega
kummalegi poole jõge 300 m.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 3
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Tilleorg"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Tilleorg" asub Põlva
rajoonis Häätare külanõukogu territooriumil
Ahja jõe ürgoru
piirkonnas Tille ja Möksi veski vahelisel alal.
Keeluala piirab põhjast Möksi veskit Tartu -
Võru maanteega ühendav tee, idast Tille - Möksi
külavahetee, lõunast
Tartu - Võru maantee ja läänest Ahja jõe
Urgoru pervel kasvava metsa lääneserv.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 4
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala
"Suur-Munamägi ja Vällamägi" piiride
kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Suur-Munamägi ja
Vällamägi" koosneb kahest lahus asetsevast osast, mis
asuvad
Võru rajoonis Haanja külanõukogu
territooriumil.
Suur-Munamäe piirkonda piirab põhjast Haanja -
Uue-Saaluse tee, idapoolseks piiriks on Tralla - Riidmäe
tee.
Lõunas kulgeb piir piki Ruusmäe - Võru
maanteed kuni Plaksi küla põhjaservani, siit
mööda Plaksi küla põhja- ja
lääneserva kuni 100 m kaugusele Tuuljärvest.
Edasi kulgeb piir 100 m kauguselt ümber Tuuljärve Plaksi
külla
suunduva teeni, pöördudes siit läände kuni
kolhoosi "Munamäe" ja riikliku metsafondi piirini. Ala
läänepiiri moodustab
kolhoosi "Munamäe" ja riikliku metsafondi vaheline piir
kuni Rõuge - Haanja teeni, mida mööda kulgeb kuni
Haanjani.
Vällamägi jääb keelualasse koos
ümbritseva alaga 250 m ulatuses, arvates "mäe"
jalamist.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
(Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a.
mää rus nr. 497 )
Lisa nr. 5
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Rõuge järvestik"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Rõuge järvestik" asub
Võru rajoonis Rõuge ja Nursi külanõukogu
territooriumil.
Keelualasse kuulub Rõuge-Nursi ürgorg koos selles
asuva 7 järvega (Liinjärv, Valgjärv, Suurjärv,
Kaussjärv, Tõugjärv,
Ratasjärv ja Kahrila järv). Ala on piiratud kirdest
Nursi - Mustahamba - Rõuge - Jürihani - uleoru -
Mõõlu teega ja
edelast Nursi - Lauru - Rõuge - Suure-Ruuga -
Mõõlu teega.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
(Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a.
määrus nr. 497. )
Lisa nr. 6
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Pühajärv"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Pühajärv" paikneb Elva
rajoonis Otepää linna, Pühajärve ja
Otepää külanõukogu
territooriumil.
Keelualasse jäävad Pühajärv ja
Neitsijärv koos neid ümbritseva alaga 0,5 km ulatuses
järve kallastest arvates, välja
arvatud keeluala kirde- ja loodeosa, kus piir kulgeb piki
Otepää linna ja S. M. Kirovi nimelise kolhoosi
elamissektori piiri.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a.
määrus nr.497.)
Lisa nr. 7
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala
"Väike-Munamägi ja Tedremägi" piiride
kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Väike-Munamägi ja
Tedremägi" paikneb Elva rajoonis Otepää
külanõukogu
territooriumil.
Keelualasse jäävad Väike-Munamägi,
Tedremägi ja Nüpli järv koos neid ümbritseva
alaga 0,5 km ulatuses,
arvates "mägede" jalamist ja Nüpli järve
äärest.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a.
määrus nr.497.)
Lisa nr. 8
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Neeruti mäed"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Neeruti mäed" paikneb Tapa
rajoonis Kadrina külanõukogu territooriumil.
Keeluala
pindala on ca 885 ha.
Keeluala piirid kulgevad järgmiselt.
Põhjas: piki Tallinn - Rakvere maanteetrassi
lõunaserva vallseljaku Riistamägi looduslikust
läänepiirist kuni idapiirini.
Idas: sirgjooneliselt kagusse kuni ühinemiseni kolhoosi
"Esimene Mai" piirides asuva kogujakraavi põhjaotsaga ja
seda kuni magistraalkraavini, milline on piiriks kuni
lõikumiseni Kadrina - Väike-Maarja maanteega. Edasi
kulgeb piir piki
nimetatud maanteed lõunasse kuni Neerutist lõuna
pool Loobu jõkke suubuva ojani, mis on piiriks kuni
sillani
Jõepere - Saksi maanteel. Maantee on ala piiriks kuni
kruusaauguni Pariisi küla juures.
Lõunas: piiri lõunatipuks on kruusaauk Pariisi
küla juures Jõepere - Saksi maantee
põhjaserval.
Läänes: kruusaaugust piki "mägede"
lääneserva ja kolhoosi "Oktoobri Võit" ja Rakvere
metsamajandi Sõmera
metskonna Neeruti vahtkonna vahelist piiri kuni vallseljakute
läänepoolseima jalamini ning sellest põhja suunas
piki
teed ja vallseljakute läänejalameid kuni
lõikumiseni Tallinn - Rakvere maanteega.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 9
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Aegviidu-Nelijärve"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "aegviidu-Nelijärve" paikneb
Tapa rajoonis Aegviidu kulanõukogu territooriumil.
Keeluala pindala on ca 1555 ha.
Keeluala piirid kulgevad järgmiselt.
Põhjas algab piir Järvamaa Metsamajandi Aegviidu
metskonna kvartali nr. 184 loodeservalt ja kulgeb piki
kvartalite
nr. 184, 172, 141, 142 põhjaservi kuni maavalduse piirini
Jäneda Põllumajandustehnikumi õppemajandiga,
jätkudes
piki piiri kvartalite nr 134 ja 135 lõunaserval kuni I
grupi metsa kvartali nr 49 läänepiirini, mida
mööda kulgeb kuni
lõikumiseni Tallinn - Tartu (Piibe) maanteega Aegviidu
alevist lõunas.
Idas: piki Tallinn - Tartu maanteed kuni selle ristumiseni
Jäneda - Kose maanteega, jätkudes piki viimast kuni
Vanaveski sillani Jänijõel, millest alates kulgeb
mööda jõr idakallast kuni lõikumiseni
lõunapoolse kõrgepingetrassiga.
Lõunas: piki kõrgepingetrassi põhjaserva
kuni Jäneda - Kõrveküla teeni ja sealt edasi piki
teed Jäneda - Kose
maanteeni, mis on ala piiriks kuni kvartali nr. 64 edelatipuni.
Sealt kulgeb piir piki Aegviidu metskonna I grupi metsa
edelaserva (kvartalid nr. 67, 66, 65) kuni Jänijõeni
ning edasi piki jõge (viimast sisse haarates) kuni
mõeldava
lõikumiseni kvartalite nr. 143 ja 144 vahelise sihi
pikendusega. Siit kulgeb piir mööda kvartalite nr. 143,
162, 174 ja
185 kaguservi ning piki kvartalite nr. 185 ja 184 edelaservi
kuni viimase loodeservani.
(Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971.a.
määrus nr. 493 - ENSV Teataja 1971, nr. 44, art 465.)
1959
Lisa nr. 10
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala
"Saka-Ontika-Toila paekallas" piiride kirjeldus
Riikliku maastikulise keeluala "Saka-Ontika-Toila paekallas"
paikneb Jõhvi rajooni (1) Toila külanõukogu
ja
Kohtla-Järve linna Kohtla külanõukogu
territooriumil. Keeluala põhjapiiriks on kogu ulatuses meri.
Läänepiir algab
mere rannikult Saka asunduse kohal, kulgedes piki kolhooside
"uhisjõud" ja "Võidu Tee" vahelist piiri kuni
250 m
kaugusele paekalda servast, kust suundub itta paralleelselt
paekalda servaga (250 m kauguselt) kuni Pühajõe oru
suudmealani. Siit kulgeb piir piki teid: algul mööda
paekalda serva, siis mööda oru vasemat kallast piiravat
teed
lõunasse (ca 900 m pikkuselt) kuni teeristini,
pöördudes sealt itta üle Pühajõe, siis
põhja suunas kuni riikliku
maafondi ja kolhoosi "Põhjarannik" piirini, siit
mööda nimetatud piiri mereni. Seega on keeluala hulka
arvatud ka
paekaldaeelne rannikumadalik ja endise Oru lossi park.
(1) Jõhvi rajoon on likvideeritud - vt. ENSV
ulemnõukogu Presiidiumi seadlust 14. oktoobrist 1960.
a. (ENSV
ulemnõukogu Teataja 1960, nr. 37, art 94).
Lisa nr. 11
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Valgejõe org"
piiride kirjeldus
Riiklik maastikuline keeluala "Valgejõe org" asub Harju
rajoonis Kõnnu ja Loksa külanõukogu piires.
Keeluala
pindala on ca 665 ha.
Keeluala lõunapiir kulgeb Lõetsa oja ja Kotka -
Nõmmeveski - Valgejõe tee lõikumiskohast
mööda Lõetsa oja
Valgejõeni, sealt mööda Valgejõe
läänekallast kuni Vanakülast põhja pool
kasvava männiku lõunaservani, edasi
mööda nimetatud männiku lõunaserva kuni
Valgejõe - Loksa maanteeni. Läänepiir kulgeb
mööda Valgejõe - Loksa
maanteed kuni selle lõikumiseni Kotkast lääne
pool Kotka - Nõmmeveski - Valgejõe maanteega.
Keeluala põhja- ja
idapiir kulgeb mööda Kotka - Nõmmeveski -
Valgejõe teed kuni selle lõikumiseni Lõetsa
ojaga.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
[kehtetu RT I, 1997, 45, 728]
Lisa nr.12
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6.aprilli 1959.a. määruse nr 119 juurde
Riikliku geoloogilise keeluala
"Kaali meteoriidikraatrid" piiride kirjeldus
Riiklik geoloogiline keeluala "Kaali meteoriidikraatrid asub
Saaremaal Kingissepa rajoonis Kaali külanõukogu
territooriumil. Keelualasse kuulub umbes 75 ha suurusel alal
paiknevat 7 meteoriidikraatrit, kogupindalaga 4,747 ha
(Kaali järve piirkond - - 4,000 ha, kraater nr.1 - 0,160
ha, kraater nr.2 - 0,260 ha, krater nr3. - 0,122 ha, kraater
nr.4 - 0,075 ha, kraater nr.5 - -0,040 ha, kraater nr.6 - 0,090
ha).
(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 24.septembri 1979.a.
määrus nr.497.)
Lisa nr.13
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Harilaid"
piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Harilaid" asub
Saaremaal Kingissepa rajoonis Kihelkonna külanõukogu
piirides
Harilaiu poolsaarel. Keeluala idapiir kulgeb sirgjoont
mööda, mis lõikab asimuut 163 all Laia-Lepa lahe
kõige
põhajpoolsemat tippu, Laia-Lepa lahe lõunakaldani,
sealt otsejoones asimuut 225 suunas kuni poolsaare
edelarannikuni, lõuna-, lääne- ja
põhjapiiriks on meri.
Lisa nr. 14
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nehatu soo"
piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nehatu soo" asub
Lihula rajoonis (1) Hanila külanõukogu piirides.
Keeluala
pindala on ca 410 ha.
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nehatu soo" piirid
määratakse kindlaks järgmiselt:
põhjas: piki Nehatu soo hästieraldatavat soo ja
mineraalmaa vahelist piiri;
idas: piki soo looduslikku piiri, möödudes mineraalmaa
serval paiknevate järvede veepiirist 50 m kaugusel idas
kuni
Lammaste järve läbiva kolhoosi uhisjõud"
põhjapiirini, mida mööda kulgeb keeluala piir ida
suunas kuni sood
ümbritseva mineraalmaa servani, edasi pöördub
edela suunas piki mineraalmaa serva kuni Viira--Muriste
vahelise
külavaheteeni;
lõunas: piki Viira-Muriste külavaheteed
lääne suunas kuni soo loodusliku piirini sellel
teelõigul;
läänes: pöördub külavaheteest
põhja poole piki soo looduslikku piiri, möödudes
mineraalmaa piiril olevate järvede
vabast veepinnast 50 m kauguselt läänes, kuni keeluala
põhjapiirini.
(1) Lihula rajoon on likvideeritud - vt. ENSV
ulemnõukogu Presiidiumi seadlust 14. aprillist 1961. a.
(ENSV
ulemnõukogu Teataja 1961, nr. 15, art 52).
Lisa 15
ENSV Min.Nõuk.
6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Nätsi raba"
piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nätsi raba" asub
Lihula rajoonis Koonga külanõukogu piires. Keeluala
pindala on ca 1650 ha.
Keeluala piirid määratakse kindlaks
järgmiselt.
Läänes, põhjas ja kirdes: piki Palatu oja ja
sellesse suubuva raba piirava piirdekraavi kuni Lihula rajooni ja
Pärnu
linna piirkonna vahelise piirini.
Kagus ja lõunas: piki Lihula rajooni ja Pärnu lilnna
piirkonna vahelist piiri kuni Palatu heinamaateeni, edasi piki
sama
teed kuni Palatu ojani.
ENSV Min.Nõuk.
asjadevalitseja E.U d r a s
[kehtetu ENSV T 1981, 22, 311]
Lisa nr. 16
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Muraka raba" piiride
kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Muraka raba" asub
Kohtla-Järve linna Maidla külanõukogu,
Jõhvi rajooni
Mäetaguse külanõukogu ja Tudulinna
külanõukogu ning Rakvere rajooni Oonurme
külanõukogu piires. Keeluala
pindala on ca 8300 ha.
Keeluala piirid määratakse kindlaks
järgmiselt.
Põhjas: alates Tudu metsamajandi Oonurme metskonna kv.
nr. 54 kirdetipust piki Lipu kanalit kuni Jõhvi
metsamajandi Kiikla metskonna kv. nr. 145 idaservani.
Idas: alates Lipu kanalist Jõhvi metsamajandi Kiikla
metskonna kv. nr. 145 idaserval, lõuna suunas sama
metskonna kv. nr. 131 põhjaservani; piki kv. nr. 131
põhja- ja idaserva, kv. nr. 138, 139 ja 142
põhjaserva; kv. nr.
142 ja 148 idaserva; piki kv. nr. 154 põhja- ja idaserva;
kv. nr. 161, 167, 172 idaserva kuni Jõhvi metsamajandi
Iisaku
metskonna kv. nr. 1 põhjaservani; piki sama kvartali
põhja-, kirde- ja idaserva; kv. nr. 13 idaserva ning kv. nr.
13, 12 ja
11 lõunaserva mööda kuni kv. nr. 10 idaservani;
sealt lõuna suunas piki kv. nr. 10 ja 77 idaserva kuni kv.
nr. 96
põhjatipuni; piki sama kvartali kirde- ja kaguserva kuni
kv. nr. 116 kirdetipuni; edasi lõuna suunas piki kv. nr.
116, 121
ja 144 idaserva ja kvartalite nr. 144 ja 143 lõunaserva
kuni Tudu metsamajandi Tudulinna metskonna kv. nr. 12
idaservani.
Lõunas: piki Tudu metsamajandi Tudulinna metskonna kv.
nr. 12 idaserva kuni kv. nr. 12 ja 11 lõunaserva kuni
kv.
nr. 8 kaguservani; piki kv. nr. 8 kaguserva kuni kv. nr. 22
kirdetipuni, sealt piki kv. nr. 22 ida- ja lõunaserva; piki
kv.
nr. 21 lõuna- ja lääneserva kuni kv. nr. 20
lõunaservani; piki kv. nr. 20 lõuna- ja
lääneserva kuni kv. nr. 8 lõunaservani;
piki kv. nr. 8 lõunaserva kuni kv. nr. 7 kagutipuni;
sealt piki kv. nr. 7 ja 6 lõunaserva kuni kv. nr. 6
edelatipuni , kust piir
kulgeb otsejoones läände.
Läänes: piki Tagajõge põhja poole kuni
Kaukvere jõeni ja sealt omakorda põhja poole piki
Kaukvere jõge kuni
Kaukvere jõe käändumiseni läände;
sealt kirde suunas otsejoones Tudu metsamajandi Oonurme metskonna
kv. nr. 85
läänepiirini ning piki läänepiiri punktini,
mis on sama metskonna kv. nr. 180 lääneserva
mõttelise pikendaja
lõikumispunkt kv. nr. 80 lääneserval; sellest
mõttelisest punktist otsejoones põhja poole kuni kv.
nr. 80 lääneservani ja
edasi piki kv. nr. 80 ja 74 lääneserva kuni kv. nr. 74
loodetipuni; kv. nr. 74 põhjaserva; kv. nr. 74
põhjaserva; kv.
nr. 65 lääne- ja põhjaserva kuni kv. nr. 64
edelatipuni ja sealt piki kv. nr. 64 lääneserva, kv. nr.
60 lääne- ja põhjaserva,
kv. nr. 53 lääne- ja põhjaserva ja piki kv. nr.
54 põhjaserva kuni sama kvartali kirdetipuni.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. U d r a s
[Kehtetu ENSV T 1981, 22, 311]
Lisa nr.17
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Looduskaitse kvartal Järvseljal" piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Looduskaitse kvartal
Järvseljal" asub Räpina rajoonis (1), Mehikoorma
külanõukogus ja hõlmab Eesti
Põllumajanduse Akadeemia õppe- ja katsemetsamajandi
kvartali nr. 226, kusjuures
keeluala piir kulgeb piki kvartali piiri.
(1) Räpina rajoon on likvideeritud - vt. ENSV
ulemnõukogu Presiidiumi seadlust 14. aprillist 1961.a.
(ENSV
ulemnõukogu Teataja 1961, nr.15, art.52).
Lisa nr.18
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959. a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Virussaare rabasaar" piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Virussaare rabasaar"
asub samanimelisel soosaarel Maima rabas Pärnu linnale
alluva Halinga külanõukogu piirides, kusjuures
keeluala piirid kulgevad piki soosaare serva.
Lisa nr. 19
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959. a. käskkirja nr. 36 juurde
Riiklik botaanilis-zooloogilise keeluala "Virtsu-Laelatu-Puhtu"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala
"Virtsu-Laelatu-Puhtu" asub Lihula rajoonis Hanila ja Karuse k/n.
piires ja
hõlmab Virtsu ümbruse rannikulähedase
territooriumi, merelahed ja saared üldpindalaga ca 4900
ha.
2. Keeluala põhiülesandeks on tagada lindudele
ohutud rände ja pesitsemistingimused ning luua
võimalusi
üleliidulise tähtsusega ornitoloogiliseks vaatluseks
ja uurimisteks; Laelatus ja Puhtulaiul peale eelnimetatu
säilitada
sealseid liigirikkaid taimekooslusi.
3. Keelualal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel,
roo- ja rohupõletamine 1. aprillist kuni 1. septembrini
ning
kalapüük ja inimeste liikumine Rame lahes lähemal
kui 100 m linnukolooniatest ja lähemal kui 200 m
ülesseatud
linnupüünistest.
4. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine
või muude biotehniliste abinõude rakendamine
võib toimuda Eesti
NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse
Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset
reguleerivatele määrustele ning eeskirjadele.
5. Laelatu puisniidul, Mõisa-, Kase- ja Heinlahe
vahelisel 155 ha suurusel maa-alal on keelatud puude raiumine
(välja arvatud sanitaarraied), taimede kogumine,
karjatamine, ala ülesharimine või selle üldine
muutmine. Niitmine on
lubatud.
6. Puhtulaiud salulehtmetsas on keelatud metsa raiumine
(välja arvatud sanitaarraie kahjurite massilise leviku
tõkestamiseks), kasvavate puude rikkumine, mahalangenud
puude kõrvaldamine metsast ja karjatamine. Niitmine
võib toimuda ainult nendel kohtatel, kus seda varematel
aastatel on teostatud.
[kehtetu 24.09.1979 määrusega nr 497]
Lisa nr.20
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Abruka saare salulehtmets" piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Abruka saare
salulehtmets" asub Kingissepa rajoonis, Kuressaare
külanõukogus ja hõlmab Saaremaa metsamajandi
Sõrve metskonna kvartalid nr.131 ja nr.133.
Lisa nr. 21
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959. a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala "Mihkli tammik"
piiride kirjeldus
Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Mihkli tammik" asub
Lihula rajoonis Koonga külanõukogu piires
Pärnu
Metsamajandi Audru metskonna kvartalite nr. 5, 6 ja 7
piirides.
Keeluala pindala on ca 91 ha. Keeluala piirid
määratakse järgmiselt.
Põhjas kulgeb piir piki Pärnu Metsamajandi Audru
metskonna kvartalite nr. 5, 6 ja 7 põhjaserva.
Idas: piki kvartali nr. 7 idaserva kuni Kõima Mihkli
maanteeni.
Lõunas: piki Kõima Mihkli maanteed kuni Audru
metskonna kvartali nr. 6 lõunapiirini ja sealt edasi piki
kvartalite
nr. 6 ja 5 lõunaserva.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. U d r a s
Lisa nr. 22
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Tagamõisa puisniit"
piiride kirjeldus
Riiklik botaaniline keeluala "Tagamõisa puisniit" asub
Kingissepa rajoonis Kihelkonna külanõukogu piires.
Keeluala
pindala on ca 130 ha.
Keeluala piirid määratakse kindlaks
järgmisel.
Idas: Sepise külavahetee ja Kihelkonna - Tagamõisa
maantee teelahkmelt piki Kihelkonna - Tagamõisa maanteed
lõuna poole Niidi taluni.
Lõuna: piki Niidi talu juurest käänduvat
külavaheteed adela suunas kuni endise raudteetammini.
Läänes: piki endist raudteetammi põhja suunas
Kalmu küla põldudeni.
Põhjas: piki Kalmu küla põlde ja puisniitu
eraldavat kiviaeda mööda Männiku talu
õue-aiamaani ja sealt
sirgjooneliselt kagu suunas Kihelkonna - Tagamõisa
maantee ja Sepise külavahetee teelahkmeni.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr. 23
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Halliste puisniit"
piiride kirjeldus
Riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" asub
Vändra rajooni Tori külanõukogu ja Viljandi
rajooni Kõpu
külanõukogu piires. Keeluala pindala on ca 265
ha.
Keeluala piirid määratakse kindlaks
järgmiselt.
Põhjas on piiriks Halliste ja Lemmjõe
ühinemiskohale suubuv kraav ja Lemmjõgi, kust keeluala
levib piki Halliste
jõge lõuna poole, laiusega kum,malegi poole
jõge 200 m ulatuses.
Läänes: kuni Pärnu linna piirkonna piirini, mida
mööda keeluala piir kulgeb lõuna poole kuni
Viljandi rajooni piirini.
Idas: kuni Pärnu Metsamajandi Taali metskonna kv. nr. 223
lõunaservani, sealt piki sama kvartali lõunaserva
kuni
kvartali lõunatipuni, kust pöördub
sirgjooneliselt edela suunas piki sama kvartali kaguserva
tömmatud pikendajat kuni
Halliste jõeni.
Lõunas: piki Halliste jõge lääne suunas
Viljandi rajooni piirini; edasi piki Viljandi rajooni piiri kuni
Pärnu linna
piirkonna piirini.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
Lisa nr.24
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Koiva puisniit"
piiride kirjeldus
(Vt. Eesti NSV Seadusandlike Aktide Kronoloogiline Kogu 1965.a.,
köide III, akt nr.184, lk.649.)
Lisa nr. 25
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6. aprilli 1959.a. määruse nr. 119 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Harku dendropark"
piiride kirjeldus
Riiklik botaaniline keeluala "Harku dendropark" asub Keila
rajoonis Harku külanõukogu piires, üldpindalaga 45
ha.
Keeluala põhjapoolse osa piir kulgeb järgmiselt.
Põhjas: piki Harku - Pääsküla maanteelt
käänduvat Harku - Hiiu maanteed kuni ENSV TA
Eksperimentaalbioloogia
Instituudi Harku Katsebaasi piirikupitsani nr 21, sealt piki
Harku Katsebaasi piiri ida suunas kuni piirikupitsani nr. 23.
Idas: alates Harku Katsebaasi piirikupitsast nr. 23 lõuna
suunas piki Harku Katsebaasi piiri kuni Harku - Hiiu
maanteeni.
Kagus ja lõunas; piki Harku - Hiiu maanteed
lääne suunas kuni pargi kaguosas oleva pargitee
ristumiseni Harku -
Hiiu maanteega, sealt pöördub piir piki pargiteed
edelasse kuni pargi peateeni, kust piir kulgeb piki pargi
peateed
kagusse kuni pargi loodusliku lõunatipuni; edasi
mööda pargi looduslikku lõunapiiri kuni Harku -
Pääsküla maanteeni.
Läänes ja loodes: alates Harku pargi looduslikust
lõunapiirist piki Harku - Pääsküla maanteed
põhja-kirde suunas
kuni Harku - Hiiu maantee käänakuni.
Keeluala lõunapoolse osa piir kulgeb järgmiselt.
Lõunas: alates ENSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi
Harku Katsebaasi piirikupitsast nr. 31 piki Harku
Katsebaasi piiri kirde suunas kuni punktini, mis asub Harku
Katsebaasi piiril piirikupitsast nr. 29 125 m kaugusel kirdes.
Idas: pöördub lõunapiirist täisnurga all
sirgjooneliselt loodesse punktini, mis asub 435 m kaugusel
lõunapiirist.
Põhjas: pöördub idapiirist täisnurga all
edelasse kuni põldude ja metsa vahelise loodusliku piirini,
kust kulgeb piki
metsa põhjapiiri kuni metsa läänepiiril oleva
kraavini.
Läänes: kulgeb lõuna suunas piki metsa
läänepiiril olevat kraavi kuni Rohtla pere
õueaiamaa põhjapiirini, sealt edasi
piki Rohtla pere õueaiamaa põhjapiiri kuni
õueaiamaa lõunapiirini, kust piir kulgeb otsejoones
kagu suunas kuni ENSV
TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi Harku Katsebaasi
piirikupitsani nr. 31.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
asjadevalitseja E. Udras
(Välja jäetud kui tähtsuse kaotanud seoses "Harku
dendropargi" väljaarvamisega botaaniliste kaitsealade
loetelust -
ENSV Ministrite Nõukogu 8. juuli 1965.a. määrus
nr.314 - ENSV MKK 1965, nr.23, art. 100.)
Lisa nr.26
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
6.aprilli 1959.a. määruse nr.119 juurde
Riikliku ornitoloogilise keeluala "Linnulaht"
piiride kirjeldus
Riiklik ornitoloogiline keeluala "Linnulaht" paikneb Kingissepa
rajoonis Kuressaare külanõukogu piirides.
Keeluala piirideks on: idas - Linnulahe ja Põduste
jõe vaheline karjamaatee, kagus ja lõunas -
Sõrve maantee, läänes
ja põhjas - Suurlahe ja Linnulahe vaheline maantee kuni
ülalmainitud karjamaatee alguseni.
|