Maastikulised väärtused | maastik |
Ala staatus | kaitsealune |
KKR kood | KLO1000544 |
Nimi | Neeruti maastikukaitseala |
On maksusoodustus | Jah |
On registriobjekt | Jah |
Maismaa pindala (ha) | 1240,2 |
Siseveekogude pindala (ha) | 10 |
Kaitse eesmärgi kirjeldus | Neeruti maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) Pandivere kõrgustiku põhjaosa pinnavorme (Neeruti mäed), järvi, metsakooslusi, soid, bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ehk sürjametsad (9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus). |
Iseloomustus | Neeruti maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina, Rakvere ja Tamsalu vallas. Neeruti mäed võeti kaitse alla 1957. aastal. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Pandivere kõrgustiku põhjaosa - Neeruti mägede ja nendevaheliste järvede kaitse. Neeruti mäed on tekkinud mandrijäästiku taandumisel ning kuuluvad osalt vallseljakute, osalt mõhnastike hulka (kõrgusega kuni 119 m üle merepinna). Tuntumad seljakud on Riistamägi, Tammemägi, Valgeristi mägi, Sadulamägi, Linnamägi, Tornimägi, Kuresöödi mägi ja Mustakatku mägi. Sügavaid orge peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Tähtsamad järved on Orajärv (2,8 ha, 4,3 m sügav), Eesjärv (2,7 ha, 3,1 m sügav), Tagajärv (3,2 ha, süg. 7 m) ja Sinijärv (1,2 ha ja süg. 4,3 m). Kaitseala pindala on 1250 ha. Omavad ka ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust.
Turism: Matkarada: Kuresöödi-Pariisi-Kuresöödi, kogupikkus 14 km, võimalus ka lühemateks matkadeks
Puhkepaviljon, 4 lõkkekohta, ujumisvõimalus |
Tüüp | maastikukaitseala, looduspark |
Andmed Keskkonnaportaalis: | Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/... |