Kaitse eesmärgi kirjeldus | Viieristi looduskaitseala eesmärk on kaitsta:
1) metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisust, pinnavorme ja kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) kaitsealuseid taimeliike, milleks on harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik luuderohi (Hedera helix), püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) ja tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus), ning nende elupaiku;
4) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja sarvikpütt (Podiceps auritus). |
Iseloomustus | Viieristi looduskaitseala asub Saaremaal Salme ja Torgu vallas. Ala võeti kaitse alla 1965. aastal. Kaitseala kaitse-eesmärk on ökosüsteemi seisundi ja looduslike protsesside ning haruldaste liikide kaitse. Kaitseala on loodud Koltsi järve, unikaalse allikasoo ja sealsete haruldaste taimekoosluste, Litoriinamere rannaastangu, Viieristi luidete ning I kategooria kaitsealuste liikide kaitseks. Kaitseala paikneb litoriinamere ranna-astangul ning selle jalamil. Astangu kõrgus on 24-27 m ja selle jalamil levib 10-50 m laiuse vööndina lubjarikas allikasoo. Alalt on leitud 22 kaitsealust taimeliiki (nt püramiidjas akakapsas, jugapuu, luuderohi, tömbiõieline luga jt). Kaitseala pindala on 379,9 ha. Koltsi järv on ajutine veekogu, mis täitub veega ainult kevadeti ja kestvate sadude korral. Järve nõo piirkonnas esineb allikaid.
Pesitsevad liigid: Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Coracius carrulus, Crex crex, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Picus canus, Podiceps auritus, Sterna paradisaea, Tetrao tetrix.
Lisaks on registreeritud Rana arvalis. (K. Möller, 1998)
Kaitsealused taimeliigid: Ajuga pyramidalis, Gymnocarpium robertianu, Ranunculus nemorosus, Sorbus rupicola, Vicia cassubica, Hedera helix, Scabiosa columbaria, Ajuga reptans, Juncus subnodulosus, Dactylorhiza russowii, Ophrys insactifera, Cladium mariscus, Cardamine hirsuta, Draba muralis, Listera cordata, Taxus baccata, Leucobryum glaucom, Pulsatilla pratensis, Malus sylvestris, Daphne mezereum, Myrica gale, Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza maculata, Epipactis atrorubens,Epipactis helleborine, Epipactis palustris, Gymnadenia conopsea, Listera ovata, Neottia nidus-avis, Orchis militaris, Platanthera bifolia, Platanthera chlorantha, Huperzia selago. (P. Kiristaja, 1998) |