| Kaitsealune ala | Pihla-Kurisu hoiuala (KLO2000043) |
| Nimi | Kurisu - Pihla karstiala |
| Asukohakirjeldus | Kurisu küla. Kurisu neeluauk asub Sülla talu juures,
tõususallikad aga 1-2,5 km loode pool Otste ja Kaarli
talude lähedal. |
| Kaitse | Kurisu neeluauk on looduskaitse all alates 26.09.62.a.
pindalaga 1,5 ha. Kaitse alla tuleks võtta kogu karstiala,
kuhu kuuluksid kurisu, kuiv org ja allikateala kuni Pihla
ojani. Allikatealal mitte teha lageraiet ja allikaid mitte
risustada. Kurisu oja vooluhulka ei või oluliselt muuta.
Kuivorgu mitte süvendada.
2001. a. Kõrgessaare maastikukaitseala. |
| Kirjandus | Heinsalu, Ü. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn,
1977.
Heinsalu, Ü. Eesti NSV koopad. Tallinn, 1987.
Sepp, U. Hiiumaa maastikuline iseloomustus. Tallinn, 1974.
Raid, M. Hiiumaa Metsamajandi looduskaitseobjekte.
Käsikiri. Eesti Metsakorralduskeskus. Tallinn, 1986.
Mäeumbaed, V., Rebassoo H.-E. 1973. Hiiumaa. Siin- ja
sealpool maanteed. Tallinn, lk. 24-26. |
| Iseloomustus | Sülla talu juures põldude vahel asub koonusjas suur kurisu,
kuhu voolab Kurisu oja ja kaob maa alla. Kurisu läbimõõt
ülaosas on kuni 30 m, laius 20 m ja sügavus ligi 6 m. Selle
põhjas paljandub aluspõhi - Pirgu lademe lubjakivi 0,5 m
kõrguselt ja nähtub koopaava.
Hiiumaa suurim karstikoobas pikkusega 6 m ning kõrgusega
0,7 m, kus on suur neeldumiskoht. Koobas aheneb ja
madaldub tagapool. Varakevadel ja suvel veerikkal ajal on
kurisus palju vett. Suvel on see tühi ja koopasse voolab vaid
väike oja. Kurisu juurest algab madal looklev org, mis ulatub
Otste taluni. Orus esineb väikeseid karstilehtreid. Selles
voolab oja vaid erakordselt veerikkal ajal, kui kurisu saab
ääreni täis ja vesi saab maa peal edasi voolata. Otste talu
lähedal on orus mitu väikeste ajutiste, suurveeaegsete
allikate kohta.
Salajõe suured ajutised allikad asuvad kurisusr 2 km loode
pool Kaarli talu ümbruses, peamiselt sellest läänes ning
edelas sanlepametsas. Sealt voolab vesi veerikka ojana,
mis algab allikaalalt mitme haruna ajutisse järvekesse,
Pihla peakraavi (end. oja) lõunaküljel ja edasi sealt pea-
kraavi. Suvel, veevaesel ajal on allikad enamjaolt kuivad.
Püsiallikad, kust suvel vesi ei kao, asuvad sanglepametsast
tuleva ojasängi lõpus enne selle järvenõkku suubumist.
Järveke on siis enamjaolt kuiv karjamaa, kus esineb vee-
lompe. Mõned ajutiste allikate kohad Kaarli t. lähedal
metsas on suured allikalehtrid (sügavus 1-1,5 m, läbimõõt
kuni 5 m). Kevadel, kui nad on vett täis ja veesurve maa-
aluses jões suur, olevat mõnedel kuhi peal.
Kurisu küla majade juures esineb mitmes kohas väikeseid
kurisuid. Need neelasid vanasti ida poolt soisest metsast
tulevad suured kevadveed. Tänapäeval on kasiin kevad-
veed väikesed.
Muistendi järgi uppunud kurisus tüdruk koos härgadega,
keda ta sinna jooma viis. Tüdruku patsipael tulnud välja
Prei august - ühest allikast Pihla küla lähedal. |
| Koostanud | Ü. Heinsalu |
| Seisund | Osalt eberahuldav. Üks suur allikalehter on risu täis veetud.
Kurisu külas osutub kurisule viit (0,2 km) ja selle juures on
looduskaitse tähis. |
| Tähtsus | Teaduslik, maastikuline, ökoloogiline (peamiselt allika-ala),
turistlik, õppeotstarbeline, kultuurilooline (muistendid).
Hiiumaa ainuke salajõgi, kus näha kuiv org ja allikad. |
| Uuritus | Uurinud Ü. Heinsalu, U. Ratas jt. Populaarteaduslikus
kirjanduses leidnud korduvalt kirjeldamist ja mainimist. |
| Loodusobjekt | Karstivorm |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |