Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Pakri paekallasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPakri maastikukaitseala (KLO1000113)
NimiPakri paekallas
AsukohakirjeldusPakri poolsaarel alates vana paemurru l?pust poolsaare läänekaldal kuni Paju taluni poolsaare idakaldal ja K?rgema talust (Leetse m?isast ca 1,0 km kagus) kuni Kersalu külani.
( LKR: 03.03.2000, 09:42:37 )
Kaitse<KAITSE>
Kuulub enamuses Pakri maastikukaitseala koosseisu.


( LKR: 03.03.2000, 10:11:55 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Köögardal, A. Baltiski - Pakerort - Leetse. - Agu, 1923, I, 48.
2. Orviku, K., Orviku, K. jun. Über die Beständigkeit der Entwichlung der Küsten im Estländischen Küstengebiet in der Spätglazialzeit, im Holozän und in der Gegenwart. - ENSV TA Toim. XVIII k. Keemia.Geoloogia, 1969, 2.
3. Tammekann, A. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. - Publ. Inst. Univ. Tartu. Georg., 1940, 24.
4. Vilbaste (Vilberg), G. Harjumaa. Maateadusline lugemik. Tln., 1921.
5. Vilbaste (Vilberg), G. Kodumaal rännates III. Tln., 1924.
6. Vilbaste, G. Järsakranniku moodustusi P?hja-Eestis. - Loodusevaatleja, 1938. 8.
7. Öpik, A. Die Insela Odesnholm und Rogö. Ein Beitrag zur Geologie von NW-Estland. - Acta Univ. Tartu, 1927, A. 12, 2.
8. Orviku K., Orviku K. jun. 1969 (vene k.(
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Pakri paekallas on Balti klindi kõge läänepoolsem osa Eesti mandril, sealjuures lõik, mida meri praegu intensiivselt murrutab. Paekallas moodustab siin vahetult mereni ulatuva järsaku, mille k?rgus on 22-24 m. Pakri paekallas on parim alam- ja keskordoviitsiumi setete paljand Lääne-Eestis, kus lisaks paljandub ka alam-kambriumi) Tiskre kihistu. Piki mereranda tuleb ilmekalt nähtavale alusp?hja kivimite l?unasuunaline kallakus. Pakri neemel on diktüoneemaargilliidi ja glaukoniitliivakivi paksus paekalda läbil?ikes suurim.
Paekalda serval on väga hästi näha kahe ristuva tektoonilise l?hesüsteemi olemasolu ja selle m?ju mere abrasioonist p?hjustatud varingutele. Tagajärjeks on sakiline paekalda serv. Paekalda alumises osas on rohkesti murrutuskulpaid. Neid esineb karbonaatsetes kivimites, kui need alluvad otsesele murrutusele ja liivakivides neeme tipul ja selle lähedal. Murrutuskulpad toovad ilmekalt esile kivimite erisuguse vastupidavuse, kihtide erineva paksuse jt. struktuur-litoloogilised iseärasused.
Alates Raja talust Leetseni jääb paekalda ja mere vahele rannariba, kuid alates K?rgema talust paekallas jälle peaaegu vahetult mere ääres. Paekalda k?rgus on siin väiksem ja väheneb loodest kagusse liikudes 16 m-lt 9 m-ni ja vähem.
Kirjanduse andmetel on Pakri neemel ajutiselt tegutsev kaskaad ja Leetse m?isa lähedal väike juga.
Pakri neem kerkis merest umbes 7000 a. tagasi ja on sellest ajast alates olnud mere murrutada. Paekalda taandumise ulatusest ei ole andmeid.
KoostanudKoostanud:A. Miidel
15. okt. 1997. a.
(LKR: 03.03.2000, 10:06:56 )
SeisundRahuldav. Paekalda seisund on hea, kuid selle lähem ja kaugem ümbrus oli väga risustatud.
( LKR: 03.03.2000, 10:07:42 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline ja õppeotstarbeline. Väga oluline ordoviitsiumi ja kambriumi kivimite klassikaline paljand, kus paljandub nimetatud ajastute piir. On Pakerordi lademe stratotüüp. Annab parima ülevaate paekalda geoloogilisest ehitusest Lääne-Eestis. Hea näide mere geoloogilisest tegevusest pankrannikul. PAkub suurepäraseid vaateid igal aastaajal.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Lääne-Harju vald, Kersalu küla
Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn