Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kirbla pankVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaMatsalu rahvuspark (KLO1000300)
NimiKirbla pank
AsukohakirjeldusKirbla asula lääneserval, Risti - Virtsu mnt. p?hja pool, Matsalu Looduskaitseala piires.
KaitseKaitse alla v?etud Eesti NSV MN korraldusega 13.03. 1959. a. pindalaga 50 ha. Tugevndatud reziimiga on vaja kaitsta astangut ja selle serva loopealset 50 m laiuselt, samuti fosiilide ja mattunud setete leiukohta. Asub MAtsalu looduskaitse alal.
P. Kohava teeb järgmised ettepanekud:
1. L?petada igasugused kaevetööd, ala mitte hoonestada.
2. Korrastada karjäär.
3. Soovitav on ala kasutada niiduna v?i karjamaana.
4. Soovitav on veidi h?rendada paljandite ees olevat v?sariba.
5. Tähistada objekt.
6. Rajada parkla vana tee säilinud l?igu piirkonda.
7. Korrastada vana tee ase.

( LKR: 26.09.2000, 11:53:46 )
Kirjandus1. Aaloe, A. Jaagarahu lademe pangad. - Eesti Loodus, 1958, 1, foto.
2. Aaloe, A. Kirbla astang. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960, foto.
3. Kas tunned maad. 1965. Koost. E. VArep. Tln. lk. 315.
4. Heinsalu, Ü. Eesti NSV koopad. Tln., 1987.
5. Kohava, P. Läänemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri. Tln. 1988. Eesti Metsakorralduskeskus.
IseloomustusKirbla piirkonnas esineb kaljuvoorena alusp?hja k?vik, mille biohermne lääne-loodeserv on vastu pidanud jää kukutusele ja nii on k?viku taha kuhjunud kruusadest ja liivadest koosnev nooljat tüüpi maasäär k?rgusega kuni 4,5 m. Loode-kagusuunalise maasääre pikkus on 3,2 km, laius kuni 300 m ja see aheneb ja madaldub kagusse k?rguseni 15 m ü.m.p.
Antsülusjärve aegsetes kruusades ja liivades on rikkalikult molluskite kodasid. Littoriina setete all esineb orgaaniliste setete vahekiht, kus leidub puidujäänuseid (vanus 6860, pluss-miinus 60). Maasäär on Antsülusjärve ja Littoriinamere kompleksne rannamoodustis, mis tekkis 8700-6900 aasta eest vastavalt 21-23 m ja 15-10 m abs. k?rgusel. Selle kruus on suuremalt jaolt ära veetud. Maasäär on säilinud - surnuaia kohal ja lähedal.
Kaljuvoore p?hiosa p?hja-, loode- ja lääneserv väljendub astanguna. Loodes t?useb astangu peal maapind 32,8 meetrini, kuna jalam asub seal ligikaudu 25 m k?rgusel. Selgepiirilise astangu pikkus on olnud ligikaudu 1,1 km; o,35 km ulatuses on see täielikult hävitatud pae murdmisega. Astangul esineb kahe l?iguna alusp?hja kivimite paljandeid 300 m ulatuses. Paljandite suurim k?rgus on 3,2 m ja nende jalamil esineb p?hiliselt Antsülusjärve, vähesel määral allikate tegevusest kujundatud väikesi murrutuskulpaid (4). Allpool järgneb kamardunud rusukalle k?rgusega0,5-2 m. Astangul paljanduvad lainjaskihilised detriitsed, ülal rahkjad biohersed dolomiidid, mis kohati asenduvad täielikult massiivse biohermse kivimiga. Paljanduvaid kivimeid on seni loetud kuuluvaiks jaagarahu lademesse, kuid nende vanus vajab täpsustamist.
Astangupealne looala on n?rgalt lainjas ja osalt mätlik looduslik rohumaa, mida on kasutatud karjakopline. Hajusalt kasvab siin 20-60 aastaseid saari ja pihlakaid, üksikult vaher, mänd ja tamm. Astangu jalamil esineb katkendliku ribana viirpuid, türnpuid ja toomingaid. Paljanditel leidub pruun- ja müürraunjala kasvukohti.
Kaitstaval alal esineb veel rida vaatamisväärsusi: arheoloogiamälestisena on kaitse all II aastatuhandest m.a. pärinev asulakoht (reg. nr. 2235) ja m.a. II aastatuhande I poolest pärinevad 6 kivikalmet (reg. nr. 46). 1987. a. paigutati astangu servale Kirblast pärit prof. E.Kumari (1912-1984) mälestuskivi. Arhitektuurimälestisena on kaitse all Kirbla kirik.
KoostanudKoostanud:P. Männik; Ü. Heinsalu
november, 1993. a.
SeisundRahuldav. Kirbla astang on üks meie enamkannatanud looduskaitse objekte. Lisaks varem märgitud astangu l?hkumisele, on ala l?unaosast kaevandatud kruusa (nüüdseks kamardunud), suhteliselt hiljuti on seda tehtud kuivati juures, vaatamata asulakoha olemasolule. Viimane ala on lisaks prahistatud. Maasäär on paremini säilinud surnuaia kohal ja lähedal.
TähtsusTeaduslik, maastikuline, ?ppeotstarbeline, ajalooline, kultuurilooline, arheoloogiline, turistlik, tervistav. Pangalt avaneb suurepärane vaade.
UuritusUuritud on geoloogiliselt, geomorfoloogiliselt, litoloogiliselt, malokoloogilisssselt radioaktiivse süsiniku meetodil.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Lääneranna vald, Kirbla küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lautna küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Rannu küla