LKR: 20.10.1997 10:41:01
EESTI VABARIIGI
RAPLA MAAKONNAVALITSUSE
M Ä Ä R U S
18.09. 1990.a. nr. 158
Jalase küla kaitseala moodus-
tamine ja põhimääruse kinnita-
mine
Võttes aluseks Eesti Kultuuriministeeriumi ettepaneku
Maakonnavalitsus m ä ä r a b:
Moodustada Jalase küla kaitseala ning kinnitada kaitseala
põhimäärus esitatud kujul.
Maavanem H. Õunapuu
Maasekretär K. Õunapuu
JALASE KuLA KAITSEALA PÕHIMÄÄRUS
uldsätted
1. Jalase küla kaitseala on kinnitatud Rapla
Maakonnavalitsuse määrusega nr. 158 18.09.90.a. Eesti
Kultuuri-
ministeeriumi kirjalikul ettepanekul, kirja nr. 4-6/II-39,
31.07.1990.a. alusel.
2. Jalase küla kaitseala kuulub Rapla maakonna
Raikküla külanõukogu piirkonda paiknedes Kabala
ühismajandi ja
Kuusiku metskonna territooriumil. Kaitseala moodustavad Jalase
külas paiknevad praegused ja endised talukohad
koos lähedaste põldude, metsade, heina- ja
karjamaadega. Küla kaitseala üldpindala on 17,8 km2. Seda
piirab põhjast
ja läänest kaitsetsoon, pindalaga 12,8 km2 -
Söbesoo, Parka ja Körvetaguse raba, millest sõltub
kaitseala põhja- ning
pinnavee reziim.
3. kKla kaitseala tegevust juhib ühiskondlikult
külavolikogu, mille koosseisu kuuluvad Muinsuskaitse
Jalase
Külaseltsi liikmed ning teadus- ja
looduskaitsenõunikud.
4. Maavaldajatel lähtuda oma tegevuses kaitseala
ülesannetest ja kaitsekorralduse sätetest.
Kaitseala ja kaitsetsooni ülesanded ning kaitse
korraldus
5. Säilitada Jalase külamaastik, mis peegeldab asutuse
ja maakasutuse väljakujunemist Lõuna-Harjumaa
loometsade piirkonnas mitme aastatuhande vältel.
6. Soodustada küla arendamise eesmärgil selle
piirkonna ajaloo ja looduse kui terviku igakülgset
teaduslikku
uurimist.
7. Teenida üldkultuurilisi, eeskätt hariduslikke,
looduskaitselisi keskkonna petuslikke, majanduslikke (mitte
turistlikke) eesmärke.
8. Tagada kultuurililooliselt, etnograafiliselt,
arheoloogiliselt, geoloogiliselt, hüdroloogiliselt,
mullastikuliselt,
metsanduslikult, botaaniliselt jm. tähtsate objektide ja
alade säilitamine ja kaitsmine teaduse, kultuuri ja
majanduse
huvides.
9. Hoolitseda kaitset väärivate objektide
tähistamise ja korrashoiu eest.
10. Säilitada põllu- ja metsamaade ökoloogiline
tasakaal ja taastada traditsiooniline väikepõllundus
(mahepõllunduse
iseloomuga).
11. Säilitada küla ja talu etnograafiline ilme. Talu
taastamisel ja uute hoonete ehitamisel lähtuda eesti küla
põlistest
traditsioonidest. Vältida põliskülale mitte
iseloomulike ehitiste rajamist.
12. Säilitada ja tähistada kaitsealal leiduvad arvukad
arheoloogilised mälestised ning põlised taluasemed
ja
tööpaigad.
13. Säilitada ja tähistada kaitsealal
tähelepanuväärsed loodusmälestised nagu
karstivormid, abrud, looduslikus asu-
kohas paiknevad suured rändrahnud, kivikülvid astangud
ja muud huvitavad pinnavormid.
14. Säilitada mitmepalgelised loometsad, kadastikud,
lodumetsad, sood, rabad ja muud märgalad, allikad ning
nende
looduslikud taimekooslused.
15. Säilitada ja hooldada talude juures, metsades,
külateede, ääres kasvavad põlispuud,
metsaribad ja puiesteed.
16. Säilitada kõik vanad piirimärgid -
ristikivid, vanad kiviaiad ja ajaloolise tähtsusega kivivared
- muistse maa-
kasutuse jäljed.
17. Mitte teha kaitsealal ja kaitsetsoonis külamaastiku
traditsioonilist ilmet ja ökoloogilist tasakaalu muutvaid
kuivendus- ja kultuurtehnilisi töid, metsade lageraiet,
ojade, põliste teede ja metsaradade gvendamist,
truupide-
sildade hävitamist. Korrastada kultuurtehnikast risustatud
paigad.
18. Maavarade kaevandamine ja nende kasutamine toimub
üksnes kohalikuks otstarbeks, kooskõlastatult
külavolikogu, valla ja maakonna
looduskaitsevalitsusega.
19. Põhjavee kaitseks on keelatud
ülemäärane väetamine, mürkkemikaalide
kasutamine, väetamine lumel ning
suurte sõnniku välihoidlate rajamine.
20. Keelata prahivedu metsa, endistesse paemurdudesse,
karstilehtritesse jt. selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
Sisse seada keskkonda säästev
jäätmemajandus.
21. Kaitseala piirid ja eriti tähtsad objektid
tähistatakse põhimaakasutusega kaartidel ja looduses
kooskõlastatult
maakonnavalitsuse, valla, külavolikogu ja maavaldajaga.
22. Kaitseala põhimääruse täitmist
kontrollib kaitseala volikogu koos kohalike usaldusmeeste ning
maakonna
loodus- ja kultuurimälestiste kaitse inspektoritega.
Kaitsealaga seotud küsimusi lahendab küla- ja valla
volikogu
teadusnõunike ja maakonnavalitsuse kaasabil.
23. Kaitseala reziimi täitmine on kohustuslik
kõikidele maavaldajatele, kaitsealal tegutsevatele
ametkondadele ning
kaitsealal viibivatele isikutele.
LKR: 20.10.1997 10:56:54
|