Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: TsirgumüürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiTsirgumüür
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe paremal kaldal, Süvahavva külas, Viia veski juures olevast sillast jõge mööda 1 km allavoolu. Juurdepääsuks tuleb silla juurest sõita 600 m mööda Süvahavva-Leevi teed piki jõeorgu itta ja siis edasi mööda kagusse suunduvat taludevahelist teed, mis 250 m pärast jõuab Tsirgumüüri kohale, kust tuleb kaldajärsakust laskuda jõeni.. Müürile on hea vaade vastaskalda heinamaalt. Sinna jõudmiseks tuleb Põlva-Värska maanteel asuvast Sarvemäe asulast suunduda mööda kitsast külavaheteed edelasse. Ligikaudu 1,3 km pärast jõuab Ivaski-Joosepi taluni, kust tuleb laskuda ülesvoolu paiknevale heinamaale.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud ära märkimist kõigis Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes.
IseloomustusVõhandu lõunast itta käänduva lauge jõelooke tipus, järsakkalda 50 m pikkusel lõigul paljanduvad Burtnieki lademe Abava kihistiku kollakad ebaselge kihilisusega liivakivid.
Paljanduva profiili maksimaalne paksus oli 1998.a suvel 9 m. Paljand on kinni kasvanud nii veeru ülemises osas kui ka jalamil 1-3 m kõrguselt. Kinnikasvamise jalamilt on põhjustanud paljandi varingud ning asjaolu, et jõgi ei ulatu paljandi alumist serva kulutama. 1985.a oli läbilõige 10 m paksune ning 1964.a. mõõtmisel haaras paljand kogu 17,1 m kõrguse järsaku, olles sel ajal maastikukaitseala kõrgeim paljand. Kahjuks on ta senini ka enamikesse uutesse trükistesse kantud 1964.a. mõõdetega ning on ekslikult loetud maastikukaitseala kõrgeimaks paljandiks.
Paljandi ülemises osas lõhega kaheks osaks eraldatud paljand on osaliselt sammaldunud. Ülemises osas on lindude poolt tehtud uurdeid, mille järgi müür on saanudki oma nime.
KoostanudA. Kleesment
SeisundRahuldav. Allub kinnikasvamisele taimestiku vohamise tagajärjel. Harva külastatav mööda jõeorgu liikuvate matkajate poolt, kuna paljandisse ei lähe korralikku rada. Hästi juurdepääsetav paadist.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik.
UuritusMõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus tehti 1985.a. A.Kleesmenti poolt, kes 1998.a. suvel tegi ka paljandi revisjonülevaatuse.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Süvahavva küla