| Kaitsealune ala | Helmerseni kivikülv; Helmerseni kivid (KLO4000472) |
| Nimi | Helmerseni kivid |
| Asukohakirjeldus | Kärdla lennujaama viivalt sirgelt teelõigult 300 m põhja pool,
Paluküla - Hausma metsatee ääres, metsa ja karjamaa
piiril. Hõlpsasti leitavad. Topokaardil näidatud. |
| Kaitse | Helmerseni kivid võeti looduskaitse alla1959. a. (reg. nr. 76)
rabakivirahnude nimetuse all. |
| Kirjandus | Helmersen, G. Studien über die Wanderblöcke und die
Diluvialgebilde Russlands. II Lief.-Mem. Acad. Sci.,
St.-Petersb., 1869, VII, XXX, Nr. 7, lk. 28-29.
Mardiste, H. Eesti Loodus, 1959, lk. 360-361 (fotod);
3 mustvalget fotot H. Mardistelt 1958 - arhiivis.;
Eesti Loodus, 1985, nr. 2, lk. 139 - E. Väljali värvusfoto.
Vain, H. Paluküla rändrahnud. - Nõuk Hiiumaa, 12.05.1962.
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend.
Tartu, 1986.
Baltische Landeskunde, 1911, lk. 8. 135, 205, 216. Foto
väljaande alases, tahv. IV, joon. 1.
Ratars, R. Heltermaa - Kärdla - Kõpu - Vaemla. 1984,
Tallinn, lk. 14. |
| Iseloomustus | Lähestikku paiknevate, osalt kohapeal üksteisest eraldunud
rahnude kogum, milles on 20 suuremat ja arvukalt vähemaid
rahne pindalal ca 0,5 ha. Rahnud on teravaservalised,
kandilised, püstiste külgedega. Kaheksa rahnu ümbermõõt
ületab 10 m. H. Viidingu järgi on need järgmised:
I ümb. 22,0; pikkus 5,8; laius 4,9; kõrgus 1,9 m;
II 11,0 m katusekujuline rahn;
III 12,0 m, pealt tasane;
IV 13,8 m, ülemine pind kallak ja tasane, k. 1,1-2 m;
V 11,8 m, katusekujuline, kõrgus 1,6 m;
VI 15,0 m, kõrgus 1,0-2,50 m;
VII 10,0 m, ülemine pind kallak ja tasane, k. 0,10-1,20 m;
VIII 13,0 m, kõrgus 2,60 m.
Koostis: kõik rahnud koosnevad rabakivigraniidist-viiburgii-
dist. Kivimi struktuuris on ovoiide vähe.
Kõige suurema rahnu külje all nähtub metslooma uru ava.
Rahnu laudjal lael, mis veidi kallak läände, esineb kuni 5 cm
sügavusi lohke. Neis püsib vesi.
Rahnud asetsevad madalal künnisel, künnis koosneb
peamiselt lubjakivikruusast. Ümbruskonnas asub veel
teisigi rahne.
Tuginedes 1878.a. uurimisandmeile, tõstatas G. Helmersen
rändrahnude looduskaitse alla võtmise vajaduse. |
| Koostanud | Ü.Heinsalu, E.Pirrus |
| Seisund | Rahuldav. Ümbrus hooldatud. Juures betoonist loodus-
kaitsetähis. Kohta kasutatakse lõkke- ja laagriplatsina, mis
on ebasoovitav. Rahnude vahel kasvab kuuski. |
| Tähtsus | Teduslik, maastikuline, rekreatiivne, turistlik - üks suure-
pärasemaid ühetüübiliste suurte rahnude rühmi Eestis,
mida mainis juba G. Helmersen (1879). |
| Uuritus | G. Helmersen, 1871, 1879 - joonised, mõõdistamine, plaan.
H. Mardiste, 1958 - joonised, mõõdistamine, plaan.
H. Viiding, 1968 - joonised, mõõdistamine, plaan.
E.Pirrus, Ü. Heinsalu, 13.08. 1993 - revisjonülevaatus. |
| Loodusobjekt | Kivikülv |