Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Märalätte kalju (Märaläte)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiMäralätte kalju (Märaläte)
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu paremal kaldal. Juurdepääs on Põlva-Värska maanteel asuva Reo sillast 250 m ida pool algavat metsateed pidi, mida mööda tuleb sõita 1,2 km edelasse ja siis minna 100 m eemal asuvasse jõeorgu. Järsust veerust viib kalju allavoolupoolse otsa juurde rada.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistatud. Kaitse säilitada.
KirjandusOn ära märgitud enamikus Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle on huvitava vaatamisväärsusena leidnud käsitlemist üldisemates loodusteaduslikes töödes:

Varep E. 1984. Loodus ja asulastik. - Kermas K. (vast.toim.) Räpina radadel. Tallinn, lk. 14- 19.
IseloomustusJõest 50 m kaugusel asuva Võhandu jõe paremkalda järsus veerus on 7 meetri ulatusega 5 m kõrgune liivakivijärsak. Paljanduvad Burtnieki lademe Abava kihistiku roosakaskollased põimkihilised liivakivid. Põimkihiliste seeriate paksus 8-25 cm, kallakussuund 90o.
Paljandi keskosast, mööda 1,5 m kõrgusel jalamist olevat savikat kihipinda, tuleb liivakihtide vahelt rohkesti vett, olles siia kulutanud pikliku tühemiku. Liivaseina sisse läheb siin kaks ebatasaste seintega uuret, mis lõppevad tagaseinas lõhedega. Eriti veerohke on väljavool allavoolu paiknevast 50 cm kõrgusest uurdest, mis suundub liivaseina mööda lõhepinda asimuudiga 130o. Vähem vett tuleb tühemiku teises otsas olevast 30 kõrgusest uurdest suunaga 175o. Vett nõrgub ka uurete vahelt. Paljandi seinast väljuv vesi langeb jalamile 1,5 m kõrguselt ning on kulutanud sinna tühemiku. Kitsa nirena voolab eraldunud vesi läbi liivaseina ja jõe vahel oleva allikasoo 50 m kaugusel paiknevasse Võhandu jõkke.
Paljand on astmelise profiiliga, ülemises osas sammaldunud. Liivaseina horisontaalne ulatus on viimase aastakümne jooksul tunduvalt vähenenud.
KoostanudA. Kleesment
Seisund Hea. Tähistatud nii maanteelt kui ka metsateelt. Mets paljandi kohal ilus ja puhas, pakkudes turistidele võimalust ka puhkehetkeks. Häirivad sissekraabitud nimed, mis on soodustanud liivaseina sammaldumist. Külgedelt toimub kinnikasvamine taimestiku vohamise tõttu. Keskosa püsib värske sealt väljavoolava vee mõjul.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Huvitav, omapärase ja harvaesineva allika väljavooluga paljand, mis paikneb ilusas ümbruses.
UuritusKalju mõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud A.Kleesmenti poolt 1985.a. 1998.a. suvel tegid revisjonülevaatuse A.Kleesment ja E.Pirrus:
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Vinso küla