Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Viira Väikemüür ( Väikemüür) | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Kaitsealune ala | Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) |
| Nimi | Viira Väikemüür ( Väikemüür) |
| Asukohakirjeldus | Põlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe paremal kaldal muinsuskaitse all oleva Viira veski tammist 150 m ülesvoolu. Viira veski asub Süvahavva küla territooriumil. Süvahavvale saab sõita lõunapoolt üle Võru-Räpina maanteel asuva Leevi asula, kust Süvahavvale viivad külavaheteed mööda mõlemat jõeoru kallast. Kaugus Leevist on ligikaudu 5,5 km. Põhjapoolt saab Süvahavvale üle Põlva-Värska maanteel asuva Soohara asula. Sooharast on Süvahavvale ca 2 km. Otsene juurdepääs liivaseinale on vasakult kaldalt üle veskitammi, kusjuures paljandini tuleb minna mööda halvasti läbitavat rada. Juurdepääs on võimalik osaliselt mõlemast otsast. |
| Kaitse | On kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistatud viidaga Viira veski juures külavaheteel. Kaitse säilitada. |
| Kirjandus | On leidnud ära märkimist enamikus Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. |
| Iseloomustus | Kõrges, sälkorgudega lõhestatud kaldajärsakus paljanduvad 60 m pikkusel lõigul kuni 7 m paksuselt Burtnieki lademe Abava kihistiku roosakaskollased peeneteralised selgelt väljendunud põimkihilisusega liivakivid. Põimkihiliste seeriate piirid on väljapeetult horisontaalsed. Seeriate paksus valdavalt 20-30 cm, üksikutel juhtudel kuni 50 cm, kallakuse suund 200o.
Paljand on suures osas sammaldunud. Sälkoruga on paljand jagatud kaheks: ülesvoolu jääb keskosa meenutab bastionitorni, ulatudes kaarjalt vette.
|
| Koostanud | A. Kleesment |
| Seisund | Rahuldav. Allub ainult looduslikele protsessidele. Halva otsese külastatavuse tõttu inimkäte poolt vähe rikutud. Vastaskaldalt ja paadist hästi vaadeldav. |
| Tähtsus | Rekreatiivne, teaduslik. Huvitavate tekstuuride ja eraldisvormidega paljand. |
| Uuritus | Leidis ära märkimist kui ligipääsematu 5-6 m kõrgune liivakivisein H.Viidingu poolt 1957.a. Mõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. E.Varep andis paljandile ka praeguseni kehtiva nime. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus tehti 1985.a. A.Kleesmenti poolt. Revisjonülevaatuse tegi E.Pirrus 1998.a. suvel. |
| Loodusobjekt | Paljand (aluspõhja-) |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Põlva maakond, Räpina vald, Süvahavva küla |