Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Kaiu mõhnastik | ||
| Loodusobjekt | Mõhn | ||
| Kaitsealune ala | Kääpa maastikukaitseala (KLO1000287) | ||
| Asukohakirjeldus | Jõgeva maakond. Saare vald. Kaiu (Jõe ja Kaiu) järvest ida ja kirde pool, mõlemal pool Saare - Kallaste maanteed. | ||
| Iseloomustus | Selgepiiriline kahest massiivist koosnev mõhnastik ulatub Kaiu järvest 3 km kirde suunas ja 2,5 km loode-kagusuunas piki Kaiu järve idakallast (vt. joon. 1 ja 2). Mõhnade suurim abs. kõrgus ulatub 65 meetrini, liigestussügavus on 10-20 m. Mõhnad koosnevad põhiliselt liivast kruusa vahekihtide ja läätsedega . kohati on pinnavormide tuumikus ka moreeni. (joon. 2). Mõhnastik moodustab lüli Saadjärve voorestikku läbivast mandriliustiku põikvormide vööndist mis koosneb puhandusorgudest läbi voorte, marginaalsetest oosidest ja mõhnastikest (joon.1) ja on seostatud Sakala staadiumi servamoodustiste kujunemisega hilisjääajal Rõuk, 1976). Piklike mõhnade teljed on orienteeritud kahes valdavas suunas: liustiku liikumisega samasuunaliselt (340?) ja sellega peaaegu risti, mis annab meile teatud ettekujutuse hilisjääaja liustikus kujunenud lõhede paigutusest. | ||
| Tähtsus | Teaduslik. Maastikuline. Puhkemajanduslik. | ||
| Seisund | Hea. Suhteliselt intensiivselt kasutusel. Rohkesti metsateid ja radasid ning puhkemaju. | ||
| Kaitse | Pole kaitse all. Ei tohiks rajada kruusa-liiva karjääre. Eriti mõhnastiku järvepoolsesse massiivi. | ||
| Uuritus | Eesti Geoloogiakeskuse poolt on rajatud puurauke. Morfoloogiliselt on uurinud R.Karukäpp, Saadjärve voorestiku kujunemise seisukohalt A.-M-Rõuk (1976). | ||
| Kirjandus | Rõuk, A.-M. 1976. Vooremaa kujunemise põhijooni. - Eesti Loodus, 6, 367-374. | ||
| Koostanud | R. Karukäpp | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Jõgeva maakond, Mustvee vald, Pedassaare küla | ||