2018. aastal kehtestatud kaitsealade kaitse-eeskirjad

2018. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus määrustega 24 kaitseala kaitse-eeskirjad. Neist 12 on maastikukaitseala ja 12 looduskaitseala. Tuhu maastikukaitseala muudeti looduskaitsealaks. 13 ala puhul toimus olemasoleva kaitsekorra uuendamine. 10 ala on loodud mõne varasema kaitseala või teist tüüpi loodusobjekti (uuendamata eeskirjadega kaitseala, hoiuala või püsielupaiga) baasil, ülejäänute puhul on uuendatud olemasoleva ala kaitsekorda ja muudetud piire. Lisaks muudeti Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja piire.

Taarikõnnu looduskaitseala - Pärnu ja Rapla maakonnas asuva 2835 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Taarikõnnu raba (Põrguraba), Laianiidu raba ja Lõo (Aruniidu) raba maastikukomplekse, neid ümbritsevaid metsa- ja sookooslusi ning kaitsealuseid liike ja rändlindude peatuspaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liikidest kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus) ja kolmehõlmaline batsaania (Bazzania trilobata).
Kaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 30. mai 2001. a määrusega nr 189 „Taarikõnnu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Taarikõnnu looduskaitseala ja keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Aleti must-toonekure püsielupaiga baasil. Uus kaitse-eeskiri kinnitati 18. jaanuari 2018. a määrusega nr 5 "Taarikõnnu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 12 ha võrra püsielupaiga liitmise tõttu.
Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Timmase looduskaitseala - Võru maakonnas asuva 381 ha suuruse kaitseala eesmärk on kaitsta kompaktset metsamassiivi, mis on sobiv elupaik ohustatud ja haruldastele kaitsealustele liikidele. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks jõed ja ojad (3260)3, niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (9010*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: metsis (Tetrao urogallus) ja kalakotkas (Pandion haliaetus) ning paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia).
Kaitseala võeti esimest korda kaitse alla Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 179 „Timmase looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määrusega nr 9 "Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 5 ha.
Timmase looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Sääre looduskaitseala - Saare maakonnas asuva 551 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta mere- ja rannikukoosluste elustiku mitmekesisust, pesitsevaid, läbirändavaid ja talvituvaid veelinde ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620) ja rannaniidud (1630*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väiketiir (Sterna albifrons), väikekoskel (Mergus albellus), tõmmukajakas (Larus fuscus), hahk (Somateria mollissima), hallhüljes (Halichoerus grypus) ja muguljuur (Herminium monorchis).
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 23. veebruari 1971. a protokolli nr 4 otsustega „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala kinnitamisest” ja „Kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitseala Vesitükimaa kaitse korraldamise eeskiri” nimetatud Vesitükimaa ornitoloogilise kaitseala ning keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määruse nr 78 „Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga põhjal. Osa Sääre looduskaitsealast võeti Kura kurgu hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrusega nr 18 "Sääre looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Sääre looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Uhtju looduskaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 2956 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta mere- ja rannikuelupaiku, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku ning kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks karid (1170) ning väikesaared ja laiud (1620). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: viigerhüljes (Phoca hispida) ja hallhüljes (Halichoerus grypus) ning alk (Alca torda).
Sala (Lõuna-Uhtju) saar võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 11. mai 1938. a otsusega nr 456 „Maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta”. Uhtju (Põhja-Uhtju) saar võeti looduskaitse alla Rakvere Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 27. novembri 1958. a otsusega nr 300 „Looduskaitse organiseerimisest Rakvere rajoonis”. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2001. a määrusega nr 16 „Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri” võeti kaitse alla Uhtju saari ümbritsev mereala, moodustati Uhtju looduskaitseala ja kinnitati ala kaitsekord. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 25 "Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 513 ha võrra.
Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Saunaküla maastikukaitseala - Rapla maakonnas asuva 26 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Liivamäe rannavalli ja sellel kasvavaid looduslikke metsakooslusi ning tagada nende areng üksnes loodusliku protsessina. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).
Hageri-Sutlema rannamoodustised on kaitse alla võetud Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 25. septembri 1973. a otsusega nr 11 „Kohaliku tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 29 "Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 8 ha võrra.
Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Tuhu looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 3927 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta eluslooduse mitmekesisust, looduslikke soo- ja metsakooslusi ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), soo-loorkull (Circus pygargus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), laanerähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), soohiilakas (Liparis loeselii), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), mustpeasammal (Catoscopium nigritum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), harilik ungrukold (Huperzia selago), väike käopõll (Listera cordata) ja harilik porss (Myrica gale).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 19. mai 2005. a määrusega nr 106 „Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustatud Tuhu maastikukaitseala põhjal. Tuhu maastikukaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” asutatud Tuhu sookaitseala põhjal. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 26 "Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 198 ha võrra.
Tuhu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Jalase maastikukaitseala - Rapla maakonnas asuva 3927 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta loodusmaastikke, kaitsealuseid liike ja traditsioonilisi külamaastikke. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid - 6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. Esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum); 4) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on laululuik (Cygnus cygnus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus); 5) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püstkivirik (Saxifraga adscendens), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata) ja koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), kroonliudik (Sacrosphaera coronaria).
Osa Lipstu nõmmest võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1937. a otsusega nr 794 „Maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta”. Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 18. augusti 1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” võeti kaitse alla Jalasejärv (Sõbesoo). Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 26. jaanuari 1988. a otsusega nr 26 „Kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide kinnitamine Rapla rajooni territooriumil” võeti kaitse alla Iietse künnapuud Jalase külas „Iietse” talu juures ning Rapla Maakonnavalitsuse 18. septembri 1990. a määrusega nr 158 „Jalase küla kaitseala moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” võeti kaitse alla Jalase küla ja selle ümbrus. Ala nimetati maastikukaitsealaks ja kinnitati selle kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2003. a määrusega nr 180 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusega nr 27 "Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 15 ha võrra.
Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Pamma maastikukaitseala - Saare maakonnas asuva 7,5 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada Pamma maalinna, metsaökosüsteemi, luitekooslusi ja neile kooslustele iseloomulikku elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vanad loodusmetsad (9010*).
Pamma Maalinn (nn. Kooljamäed) on kaitse alla võetud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 19. mai 1959. a otsusega nr 71 „Looduskaitse organiseerimisest Kingissepa rajoonis” ja nimetatud ka Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsuses nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrusega nr 47 "Pamma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 0,8 ha võrra.
Pamma maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Puhatu looduskaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 12824 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), must-toonekurg (Ciconia nigra), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus), sooräts (Asio flammeus), teder (Tetrao tetrix), tutkas (Philomachus pugnax), väikepistrik (Falco columbarius), välja-loorkull (Circus cyaneus), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), vingerjas (Misgurnus fossilis), hallõgija (Lanius excubitor), heletilder (Tringa nebularia), kanakull (Accipiter gentilis), mudanepp (Lymnocryptes minimus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), rabapüü (Lagopus lagopus), suurkoovitaja (Numenius arquata) ja väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula) ja viupart (Anas penelope).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrusega nr 24 „Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7 „Looduskaitse objektidest rajoonis” moodustatud Boroni jõe ürgoru taimestiku-loomastikukaitseala ning Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 „Taimestiku mikrokaitsealade moodustamine” moodustatud Permisküla taimestiku mikrokaitseala baasil. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrusega nr 48 "Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 437 ha võrra. Kaitseala laienemine on tingitud vajadusest tagada paremini kaitsealuste liikide ning väärtuslike ranniku-, magevee-, niidu-, metsa- ja sookoosluste kaitse, samuti kaitseala piiride ühildamisest Puhatu linnu- ja loodusalaga
Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 347 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on geoloogiliselt ehituselt omapäraseid pinnavorme, elustiku mitmekesisust, metsaökosüsteemi ja maastikuilmet. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vanad loodusmetsad (9010*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: roheline kaksikhammas (Dicranum viride), villtulikas (Ranunculus lanuginosus) ja sulgjas õhik (Neckera pennata).
Kaitseala on moodustatud Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 18. detsembri 1986. a otsusega nr 302 „Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala moodustamine”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrusega nr 59 "Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 90 ha võrra. Kaitseala pindala vähenemine on tingitud Võlumäe otsamoreeni idaküljega piirneva põllumaa ja väiksemate elumajade ümbrusesse jäävate tugevamate inimmõjuliste metsaalade väljatsoneerimisest.
Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Varbla looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 266 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke metsa- ja rannikukooslusi, ohustatud ja kaitsealust liiki. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks: püsitaimestuga kivirannad (1220), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - 2130*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liik, kelle elupaiku kaitstakse on: merikotkas (Haliaeetus albicilla).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 kaitse alla võetud Varbla hoiuala alusel. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. juuli 2018. a määrusega nr 66 "Varbla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Varbla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kurimetsa looduskaitseala - Viljandi maakonnas asuva 57 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks: vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liik, kelle elupaiku kaitstakse on kalakotkas (Pandion haliaetus).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. novembri 1998. a määrusega nr 257 „Kurimetsa looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” asutatud Kurimetsa looduskaitseala põhjal. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2018. a määrusega nr 79 "Kurimetsa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Vääna maastikukaitseala - Harju maakonnas asuva 408 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Loode-Eestile iseloomulikke põõsasmaranaloopealseid, Tõlinõmme raba, Tõlinõmme järve ning haruldasi ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), lood (alvarid - 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), nõrglubjaallikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: tiigilendlane (Myotis dasycneme), aasnelk (Dianthus superbus), jumalakäpp (Orchis mascula) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa).
Kaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 „Uute alade looduskaitse alla võtmisest” kaitse alla võetud Vääna taimestikukaitseala põhjal. Ala nimetati maastikukaitsealaks ja kinnitati selle kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2000. a määrusega nr 215 „Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala pindala oluliselt ei muutunud.
Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kasti maastikukaitseala - Saare maakonnas asuva 500 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta pärandkultuurmaastikku, rändel peatuvate linnuliikide elupaiku ja elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning puiskarjamaad (9070). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: sookurg (Grus grus), hallhani (Anser anser) ja sõtkas (Bucephala clangula), emaputk (Angelica palustris), liht-randpung (Samolus valerandi), randtarn (Carex extensa), rand-soodahein (Suaeda maritima), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), viupart (Anas penelope) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).
Kaitseala võeti esmakordselt kaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrusega nr 251 „Kasti maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskiri”, mille uus määrus tunnistab kehtetuks. Kaitseala laiendatakse kõrvaloleva Kasti lahe hoiuala arvelt. Pindala kasvas ligi 300 ha võrra.
Kasti maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Prangli maastikukaitseala - Harju maakonnas asuva 130 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta maastikku ja maastikuilmet, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130) ja liigirikkad madalsood (7230). Liik, kelle elupaiku kaitstakse on merikotkas (Haliaeetus albicilla).
Kaitseala on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29. detsembri 1981. a otsusega nr 258 „Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest” kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ja Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 „Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” kaitse alla võetud Aksi saare põhjal. Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrusega nr 441 „Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Prangli maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 4. oktoober 2018. a määrusega nr 89 „Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kallukse maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 232 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslike pinnavormide Kallukse mägede, loodus- ja pärandkultuurmaastiku, elustiku mitmekesisuse, sürjametsade, kaitsealuste liikide ning Linda-Neitsi ehk Lodikivi kaitse.
Kaitseala moodustati Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta” maastikulise üksikobjektina. Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” nimetati ala Kallukse maastikukaitsealaks ja kehtestati ala kaitse-eeskiri. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 4. oktoober 2018. a määrusega nr 91 „Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala oluliselt ei muutunud.
Kallukse maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Keretü looduskaitseala - Võru maakonnas asuva 1061 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid ja siirdesoid. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja väike käopõll (Listera cordata).
Kaitseala moodustatakse keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud olemasoleva Keretü metsise püsielupaiga, keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Nursipalu must-toonekure püsielupaiga ja looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 alusel kaitse alla võetud Tsirgupalu merikotka püsielupaiga põhjal. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2018. a määrusega nr 91 " Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Niidu maastikukaitseala - Pärnu maakonnas asuva 68 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta metsamaastikku ja sellele omast linnustikku, sealseid puhketingimusi, metsakooslusi ning jõeäärseid niidukooslus. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kassikakk (Bubo bubo) ja käsitiivalised (Chiroptera).
Kaitseala võeti esimest korda kaitse alla Pärnu Linna TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest”. Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 2007. a määrusega nr 34 „Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustati Niidu maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. november 2018. a määrusega nr 103 „Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 16 ha võrra.
Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Pärnu maastikukaitseala - Pärnu maakonnas asuva 511 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi, metsakooslusi ja liikide elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks metsastunud luited (2180)3, liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa bonasia), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hiireviu (Buteo buteo), raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi (Columba oenas), hoburästas (Turdus viscivorus) ja kivisisalik (Lacerta agilis).
Kaitseala on moodustatud Pärnu Linna TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest” kaitse alla võetud Raeküla männikute põhjal. Ala nimetati maastikukaitsealaks ja kinnitati selle kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 159 „Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. november 2018. a määrusega nr 106 „Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala oluliselt ei muutunud.
Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Sadramõtsa looduskaitseala - Võru maakonnas asuva 322 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja rabakooslusi ning nende elustiku mitmekesisust. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks: rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liik, kelle elupaiku kaitstakse on metsis (Tetrao urogallus).
Kaitseala on moodustatud keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Sadramõtsa metsise püsielupaiga põhjal. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. november 2018. a määrusega nr 105 " Sadramõtsa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Sadramõtsa looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Vaivara maastikukaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 86 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta geoloogilise ehituse ja geneesi poolest väärtuslikke pinnavorme ja maastikku - Vaivara Sinimägesid, ning elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo lehtmetsad (9080*). Liik, kelle elupaiku kaitstakse on kurruline tuhmik (Anomodon rugelii).
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” maastiku üksikelemendina „Vaivara Sinimäed”. Ala nimetati maastikukaitsealaks Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 „Tihu, Vaivara ja Kallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” ning alale liideti Viivikonna lahustükk. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2018. a määrusega nr 104 "Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala oluliselt ei muutunud.
Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Iisaku maastikukaitseala - Ida-viru maakonnas asuva 59 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Iisaku-Illuka oosiahelikku kuuluvat Tärivere mäge, Kirikumäe pargiilmelist puistut ja maastikuilmet, metsakooslust, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja lendorav (Pteromys volans).
Kaitseala on moodustatud põllutööministri 5. septembri 1936. a määrusega nr 600 „Metsade ja maade kaitsemetsaks tunnustamise määrus” kaitsemetsaks määratud Kirikumäe puistu põhjal. Kohtla-Järve Rajooni TSN Täitevkomitee 24. novembri 1965. a otsusega nr 192 „Looduse kaitsest Kohtla-Järve rajoonis” võeti kaitse alla puistu Iisaku pargimets. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2018. a määrusega nr 108 „Iisaku maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“.
Iisaku maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Tagamõisa looduskaitseala - Saare maakonnas asuva 182 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilisi ja hästi säilinud liigirikkaid puisniite ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks lood (alvarid, 6280*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liik, kelle elupaiku kaitstakse, on odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis).
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” kehtestatud Tagamõisa botaanilise keeluala põhjal. Osa Tagamõisa looduskaitsealast on Tagamõisa hoiualana kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2018. a määrusega nr 108 "Tagamõisa looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Tagamõisa looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Haavakannu looduskaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 1912 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)3, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja metsis (Tetrao urogallus).
Kaitseala moodustatakse Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas” kaitse alla võetud Haavakannu hoiuala, keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Raeküla metsise püsielupaiga ja keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Linkaevu lendorava püsielupaiga põhjal. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrusega nr 118 "Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Haavakannu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.